Enne kui mootoribensiini ja diislikütuse hinnad alla tulevad, peavad nad veel korra üles minema, sest praeguste kõrgete hindadega kütuste tarbimise märgatavat kukkumist ei toimunud, ütles Terminal Oil Grupi juhatuse liige Raido Raudsepp.
Valdavalt Lõuna-Eestis tegutsev ja kütuste hinnalangust vedava ettevõtte juht Raudsepp rääkis “Vikerhommikus”, et kütuste hinna tipp oli enne jaanipäeva, pärast seda on turgudel olnud stabiilne langus.
“Kas saaksin veel positiivseid uudiseid tuua, seda ma ei oska lubada. Minu veendumus on, et enne kui hinnad kui täielikult alla tuua, peavad nad veel korra üles minema. Suurt tarbimise kukkumist kõrgete hindadega ju ei toimunud. Isiklikult arvan, et käime kahe euro peal uuesti ära sügise poole.”
Ta selgitas kõrgeid hindu “täiusliku tormiga” turgudel. Näiteks on lennundus tulnud tagasi erakordselt kiirelt. Ehk kui eksperdid prognoosisid, et lennundus taastub aastatel 2023-2024, siis juba praegu lendavad inimesed rohkem kui enne Covid-kriisi.
Kütusemüüja ütles, et üks võimalus hindu alla tuua on langetada aktsiise: “Mina võin käe südamele panna ja öelda, et kui aktsiis langeb, siis langeb samamoodi ka kütuse hind. Palju on räägitud Saksamaast ja Poolast, kus aktsiisilangetus ei jõudnud turgudele. Tegelikult jõudis kohe turgudele, aga et samal ajal kasvasid maailmaturgudel hinnad, siis sõi see efekti ühe nädalaga ära.”
Raudsepp selgitas, Eestis moodustavad riigimaksud – aktsiis ja käibemaks – poole kütusehinnast.
Kui Eesti langetaks aktsiisi Euroopa miinimumtasemele, oleks mootoribensiini liitri hind 25 senti ja diislikütuse hind viis-kuus senti kohe soodsam.
“Kuna meie praegu Eestis hinnalangetamist veame, siis tean, et see juhtub automaatselt ja aktsiisilangetus jõuab kohe tankla postihindadesse,” ütles Raudsepp.
Hinna viiesendine langetamine tähendab Raudsepa sõnul seda, et Eesti inimestele jääb päevas kätte 150 000 eurot, kuus 4,5-5 miljonit eurot. Ta selgitas, et päevas müüakse kütust Eestis kolm miljonit liitrit
Raudsepp kommenteeris ka laialt levinud arvamust, nagu ei toimiks Eestis erinevalt näiteks kaubanduskettidest kütuse turg ja müüjad lepivad omavahel hinnad kokku.
“Ma pole näinud kaubanduskettide ees näiteks kohukeste hinnatablood. Ja poodides on 70 000 kuni 80 000 erinevat toodet. Kütustel on neid kolm-neli. Jah, tanklaketid jälgivad pingsalt teiste hindu. Paraku ei lasta kellelgi pikalt teistest soodsamalt kütust turul müüa. Kui meie langetame, on pool tundi hiljem kogu riik taga. Positiivse poole pealt võin tuua selle, et enam ei ole üle Eesti suuri hinnaerinevusi ehk Viljandis ei maksa kütus 10 senti rohkem kui Tartus.”
Raudsepp ütles ka, et kütuste hindu mõjutavad nii kaubajäägid kui ka sisseostuhinnad. Vahel on Raudsepa sõnul kütusemüüjal mõistlik sisseostetud kallim kütus soodsamalt tanklas ära müüa, et osta uus kütus soodsamalt sisse.
Raudsepp oli kindel, et mida madalamale kütusehind langeb, seda rohkem tuleb tarbimine ka tagasi.
Err.ee
