Sõbrapäeva tähistamise alguse kohta on mitmeid erinevaid teooriaid ja päritolu lugusid, kuid üks levinumaid on seotud antiik-Kreekaga.
Üks populaarsemaid päritolulugusid viitab antiik-Kreeka festivalile nimega Lupercalia, mis toimus veebruari keskel. Lupercalia tähistas viljakust ja puhastumist ning sellega kaasnesid erinevad rituaalid, sealhulgas noorte meeste ja naiste vahelised loteriid.
Legendi järgi usuti, et see festival võis olla Sõbrapäeva alguseks, kuna sel ajal võisid paarid moodustuda läbi loteriide ning pidada omavahelisi pidustusi ja kohtinguid.
Teine teooria seostab Sõbrapäeva püha Valentinusega, kes oli legendi järgi kristlik preester, kes elas 3. sajandil Roomas. Valentinus oli tuntud oma abielupaaride abistamise poolest, kui Rooma keiser Claudius II keelas noortel meestel abiellumise, uskudes, et vallalised mehed olid paremad sõdurid. Valentinus aga jätkas abielude salaja õnnistamist ning seetõttu mõisteti ta surma.
Enne hukkamist kirjutas Valentinus ühele noorele naisele, keda ta oli aidanud, kirja, kus ta allkirjastas end “Sinu Valentinusega”. See lugu võis olla alguseks Sõbrapäeva traditsioonile, kus armastajad vahetavad omavahel kaarte ja kingitusi ning väljendavad üksteisele oma armastust.
Sõbrapäeva tähistamine kujunes aja jooksul välja erinevates kultuurides ja riikides ning on tänaseks levinud paljudesse maailma osadesse. Traditsioonid võivad erineda, kuid üldiselt tähistatakse Sõbrapäeva kui armastuse, sõpruse ja lähedaste suhete päeva.
