Korruptsioon on määratlemata õigusmõiste, mille sisu on ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Korruptsioonil on ühiskonnale murendav ja laastav mõju, hägustub piir õige ja vale vahel. Oleme harjunud mõtlema, et korruptiivseid tegusid panevad toime kõrgetel ametikohtadel olevad inimesed. Tegelikult ei ole see üldse nii. Puutume igapäevaselt kokku n-ö korruptsiooniohtlike olukordadega. Üks täiesti tavapärane situatsioon, kus võib esineda korruptsioonioht, on sõiduki tehnoülevaatus.
Tehnoülevaatajad kannavad avalikku võimu ja on ametiisikud. Nemad on saanud avalik-õiguslikud volitused töökoha kaudu Transpordiametilt ja peavad tagama järelevalve liikluses osalevate mootorsõidukite vastavuse osas kehtestatud tehnonõuetele. Atesteeritud tehnoülevaataja, otsustades sõiduki tehnilise korrasoleku üle, omab avalike ülesannete täitmisel ametiseisundit. Võib küsida: millega on tegemist, kui tehnoülevaataja oma ülesandeid täites kas ei näe üldse sõidukit või teadlikult ei kontrolli sõiduki tehnilist olukorda või näeb rikkeid ja puudusi, aga jätab need tähelepanuta ning seetõttu on sõidukite tehniline seisundi kindlaks tegemata? Võib tunduda, et tegemist on pisirikkumisega, kuid tegelikult pannakse toime kuritegu. Tegemist on olemuselt peitkuritegevusega, mida on raske avastada.
Mõistetavalt võivad tehniliselt kontrollimata sõidukid kujutada liikluses tegelikku ohtu teiste inimeste varale, tervisele ja isegi elule.
Üks põhjus on see, et tegemist on nn tête-à-tête olukorraga, kus sõiduki valdaja soovib saada tehniliselt mittekorras sõidukile ülevaatust. Selle asemel, et keelduda, leidub siiski tehnoülevaatajaid, kes sellega nõustuvad, kas tasu eest või tasuta. Jättes sõiduki tehnilise olukorra kontrollimata, ei täida ametnik oma järelevalveülesandeid. Järelevalve eesmärk on tagada liikluses ohutus. Pealtnäha võib jääda ekslik mulje, et tegemist on tühise rikkumisega. Võime kujutada ette, mis võivad olla tagajärjed, kui riketega sõidukile väljastatakse ülevaatuse dokument ning sõiduk lubatakse liiklusesse. Kui ohtlikku veost transportival veokil on vastav märgistus, siis tehniliselt mittekorras sõidukitel see puudub. Seega ei ole teistel liiklejatel võimalik potentsiaalse ohuga arvestada. Mõistetavalt võivad tehniliselt kontrollimata sõidukid kujutada liikluses tegelikku ohtu teiste inimeste varale, tervisele ja isegi elule. Liiklusõnnetuse põhjuslikkuse ahela esimene lüli võib olla tehnoülevaataja, kes jättis rikke või puuduse fikseerimata.
Tegemist ei ole kliendi „süütu“ palvega ega lahke ametniku „teenega“
Paraku seda liiki kuriteod esinevad. Samas inimesed ei näe või ei tunne ära nendes tegudes korruptsioonikuritegu ega taju selle ohtlikkust. Tegemist ei ole kliendi „süütu“ palvega ega lahke ametniku „teenega“, vaid ametialase võltsimisega (KarS § 299) ning sõltuvalt asjaoludest altkäemaksu andmise (KarS § 298) ja altkäemaksu võtmisega (KarS § 294).
Kuriteo panevad toime nii tehnoülevaatust läbida soovija, kes annab tasu, kui ka ametiisikust ülevaataja, kes jätab ülevaatuse tegemata, kuid vormistab sõiduki tehnilistele nõuetele vastavaks ja võtab tasu vastu. Tegemist on nn ekvivalentsussuhte ehk ebaõiguskokkuleppega, et üks annab midagi ja teine võtab vastu. Selliselt tasu andmine on altkäemaksu andmine ja vastuvõtmine – altkäemaksu võtmine. Juhul kui ebaõiguskokkuleppe olemasolu ei tuvastata, saame rääkida üksnes ametialasest võltsimisest. Ametialase võltsimise korral ei ole oluline, mis oli tehnoülevaataja enda motivatsioon, sest motiiv ei ole KarS § 299 koosseisuline element. Kuriteo toimepanemiseks piisab dokumenti ebaõigete andmete kandmisest ja/või sellise dokumendi väljaandmisest.
Kaks tehnoülevaatajat jätsid kontrollimata kokku 106 sõidukit, sh 15 veoautot, ning seda kõigest 40 päeva jooksul
Näiteks võib tuua juba aastaid tagasi Sillamäel aset leidnud juhtumi1, kus kaks tehnoülevaatajat jätsid kontrollimata kokku 106 sõidukit, sh 15 veoautot, ning seda kõigest 40 päeva jooksul. Ametnikud kandsid kontrollkaartidele ebaõiged andmed ja tegid ülevaatuste läbimist kinnitavad märked sõidukite registreerimistunnistustele, kinnitades sellega mootorsõidukite vastavust kehtivatele tehnonõuetele.
Kriminaalmenetlusega tuvastati, et sõiduki valdajad andsid „teene“ eest vastutasuks raha, erinevates summades alates seitsmest eurost kuni 65 euroni. Valdavalt jäid tasud 10–30 euro vahele. See tegevus on kvalifitseeritav altkäemaksu andmise ja altkäemaksu võtmisena. Üleantud rahasummade suurus näitab ilmekalt altkäemaksu andja ja võtja endi hinnangut sellele teole, ehk siis kumbki ei taju seda tegu korruptsioonina ega mõista selle kaugemaid tagajärgi.
Kohus mõistis ametnikele karistused vastavalt kolm ja neli aastat vangistust, kuid sellel korral tingimuslikult. Mõlemale kohaldati lisakaristusena mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana või tehnoülevaataja abina tegutsemise keeld kolmeks aastaks, selle rikkumine on iseseisev kuritegu. Samuti konfiskeeriti ametnikelt kuriteoga saadud tulu kokku ca 7000 eurot.
Altkäemaksu andjatele kohaldati taastavat õigust sellega, et nende suhtes lõpetati kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumisega ja neile määrati kohustus tasuda rahasumma riigi tuludesse. Selline lahendus tuleb kõne alla teise astme kuritegudes, kui inimese süü ei ole suur.
See kohtumenetlus lõi Ida-Virumaal õhu mõneks ajaks puhtaks. Seega võib asuda seisukohale, et mõistetud karistused täitsid üldpreventiivset eesmärki. Ühiskond mõistis, et selline tegu on kuritegu ja sellest tuleb hoiduda.
Mõistetud karistused täitsid üldpreventiivset eesmärki. Ühiskond mõistis, et selline tegu on kuritegu ja sellest tuleb hoiduda
Eelkirjeldatud juhtum oli küll kõige ulatuslikum, kuid sarnaseid juhtumeid on tuvastatud ka teistes Eesti piirkondades.
Näiteks tuvastati Pärnus 2015. aasta kolme kuu jooksul nelja tehnoülevaataja ametialased võltsimised.2 Nad koostasid ilma mootorsõidukit tegelikult ülevaatusel kontrollimata või mittekorras sõidukite normipäraste kontrolltulemuste saamiseks teiste autode andmeid kasutades, mootorsõidukite tehniliste seisundite kontrollkaardid ja tegid ülevaatuste läbimiste märked mootorsõidukite registreerimistunnistustele, mis kinnitasid mootorsõidukite vastavust tehnonõuetele. Selliselt võltsiti kokku 19 sõiduki dokumente. Ühel juhul tehti kindlaks altkäemaksu andmine ja võtmine. Sellel korral oli altkäemaksuna üleantavaks hüveks õlle kuuspakk. See oli hind, millega ametnik andis ära oma maine ning asetas potentsiaalsesse ohtu teised liikluses osalejad.
Tehnoülevaatajatele mõisteti ametialaste kuritegude eest tingimuslikud vangistused ning rahaline karistus. Karistused ei ole küll suured, kuid alati ei ole oluline mitte karistuse raskus, vaid selle vältimatus.
Esimese ja teise juhtumi korral joonistub siiski hästi välja karistuste erinevus, mida raskem tegu, seda raskem karistus.
Probleem ei ole kahjuks kuhugi kadunud, sest sarnaseid juhtumeid avastatakse ja menetletakse ka käesoleval ajal.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis 2021. aastal kohtusse ametialase võltsimise (KarS § 299) süüdistusega kriminaalasja, mis sai alguse teise kriminaalasja menetlusest. Selles asjas leidis sõiduki kasutaja talle vajaliku tehnoülevaataja vahendaja kaudu. Sarnaselt juba eelpool kirjeldatuga kandis ülevaataja tehnokontrollikaardile ebaõiged andmed ja jättis kandmata olulised puudused. Sellega andis ta välja ebaõigete andmetega tehnokontrollikaardi ja tegi valeandmetega tehnokontrollikaardi alusel auto registreerimistunnistusele märke, nagu oleks sõiduk ülevaatuse edukalt läbinud. Esimese ja teise astme kohus tegid tehnoülevaataja suhtes süüdimõistva otsuse. Kuna kaitsja esitas 2022. aasta detsembris kassatsiooni, siis praegu selles kriminaalasjas jõustunud kohtulahendit ei ole.
Lääne ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi, milles tuvastati ametialane võltsimine 20 põllumajandusmasina osas. Kriminaalasjas on veel ees kohtumenetlus, mille käigus annab olukorrale lõpliku hinnangu kohus.
Kuriteo toimepanemise avastamise ja jõustunud lõpplahendi vahele jääb aeg, mil kogutakse ja hinnatakse tõendeid. Tõenäoliselt võib ametialaseid kuritegusid avastada väga erineval moel. Tõendamise teeb aga keeruliseks see, et üldjuhul ei ole nendel tegudel kõrvalisi tunnistajaid. Soov hoida tegevust salajas ongi põhjus, miks korruptsioonikuritegusid avastatakse harva ja need avastused on sageli juhuslikku laadi. Olukorra varjatuse tõttu on keerukas ka tõendite kogumine. Dokumentaalsete tõenditega võidakse manipuleerida ning toimepanijatel endil on õigus ütlusi mitte anda. Senine kohtupraktika on näidanud, et ametialaste kuritegude avastamiseks ja tõendamiseks on sageli hädavajalik ja kõige tõhusam jälitustoimingute läbiviimine, kuna fikseeritakse süüdlaste endi tegevusi vahetult kuriteo toimepanemise ja kokkulepete sõlmimise ajal. Ka eelpool kirjeldatud kriminaalasjades oli oluline roll jälitusetegevusega kogutud tõenditel.
Tehnoülevaatajate toimepandud kuritegude avastamisele aitab kaasa erinevate kontrollimeetmete rakendamine, näiteks nii tehnilise ülevaatusprotsessi kui ka kontrollimistulemuste (saadud andmete) salvestamine vms. Juhtudel, kus ülevaatus ei toimu ülevaatuspunktis, võiks olla kasutusele võetud, analoogselt korrakaitsega, rinnakaamerad. See distsiplineerib tehnoülevaatajat ja annab võimaluse toimingut taasesitada ja kontrollida. Kogukondlik kontroll ehk „vilepuhujate“ abi aitab kindlasti märgata kohti, kus hälbitakse tavapärasest käitumistest. Samas võib „vilepuhuja“ olla ka kuriteost osavõtja ise. Just sellisteks juhtudeks on kriminaalmenetlusseadustikus nähtud ette kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (KrMS § 205).
Igaüks peab endale teadvustama, mis on pealtnäha ebaolulise rikkumise tegelik tähendus ja kaugemad tagajärjed
Kindlasti on edu pant ühiskonna üldine teadlikkuse kasv, et korruptsioonioht esineb ka lihtsamates elusituatsioonides, näiteks eelpool kirjeldatud tehnoülevaatusetoimingutes. Igaüks peab endale teadvustama, mis on pealtnäha ebaolulise rikkumise tegelik tähendus ja kaugemad tagajärjed.
Lõpetuseks viskaks õhku küsimuse, kas ja kuidas võiks ka sarnastes, nn väiksemates korruptsioonikuritegudes, tulla kõne alla karistuse asemel mõne taastava õiguse meetme rakendamine. Taastav õigus on lähenemisviis konfliktidele ja õigusrikkumistele, mis võimaldab konflikti tõttu tekkinud kahju heastada. Kuigi korruptsioonikuritegudes ei ole sageli otseselt kannatanut, kellele kahju hüvitada, on siiski ka neis mitu poolt: õigusrikkuja ja ühiskond/kogukond. Korruptsioonikuritegu kahjustab avalikku usaldust ja tekitab konflikti, mida heastatakse muuhulgas karistuse ärakandmisega. Samas õigusrikkujate vastutuse isikustamiseks on hea rakendada konflikti lahendusena näiteks avaliku menetlushuviga kriminaalmenetluse lõpetamist koos kohaste kohustustega. See on hea meede õigusrahu saavutamiseks ühiskonna/kogukonna ja rikkuja vahel.
Kokkuvõtlikult panevad korruptsioonikuritegusid toime teiste avaliku võimu kandjate kõrval ka oma tööülesannete kaudu ametiseisundit omavad eraõiguslikes äriühingutes tegutsevad tehnoülevaatajad. Ühiskondlik kontroll peaks töötama ka nende suhtes, sest nende kuritegelike andmete võltsimise tulemusena satuvad liiklusesse tehniliselt rikkis või puudustega sõidukid, mis kujutavad ohtu kõigile liikluses osalejatele. Senised menetlused on näidanud, et probleem ei ole veel kaugeltki kadunud.
Märkame ja anname märku!
1 Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-17-2099
2 Pärnu Maakohtu kohtuotsus nr 1-16-4875
Helga Aadamsoo
Helga Aadamsoo on Lääne ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör, kes tegeleb lisaks Maksu- ja Tolliameti kriminaalasjade juhtimisele ka Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lääne talituse asjadega. Prokuratuuris alustas ta prokuröri abina 1998. aastal; on töötanud ka riigiprokurörina aastal 2007-2013. Enne prokuratuuri töötas Helga 16 aastat Pärnu Maakohtus erinevatel töökohtadel, sealhulgas ka kohtutäiturina.
Allikas:
