Selle aasta suvekuudel nõudis vesi esialgsetel andmetel Eestis 16 inimelu, sageli sai saatuslikuks libastumine või suplus.
„Soojadel suvekuudel otsitakse veest jahutust ja paraku toob see igal aastal kaasa ka kurvalt lõppevaid õnnetusi. Paljude suviste uppumiste täpsemad asjaolud on alles uurimisel, kuid praegu saab öelda, et uppunutest vähemalt neli olid kas joobes või joobekahtlusega,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taavet ja toonitas, et alkoholi mõju uppumiste juures on kahjuks juba tavapärane nähe. „Kui vaatame uppunute statistikat pikema aja jooksul, siis joonistub juba mitme aasta jooksul välja tendents, et uppunutest ligikaudu pooled on olnud alkoholijoobes,“ ütles ta.
Suvekuudel uppunutest pea pooled ehk seitse inimest uppusid suplemise või vettehüppe ajal, muudel juhtudel sai saatuslikuks libastumine, komistamine või mõni muu asjaolu. Kolmandikul juhtudest jätsid uppujad elu järvevette. Uputi ka merre, järvedesse ja tiikidesse. Suvekuudel uppunutest vähemalt üheksa olid vanemaealised ning neile sai valdavalt saatuslikuks kas suplemine või libastumine.
„Veeõnnetuse juhtumiseks piisab vaid hetkest ja väiksest komistusest või terviserikkest. Seepärast soovitame mõelda ka oma eakate lähedaste peale ja vaadata nende koduümbruse veekogud üle selle pilguga, et need oleks ohutud. Kindlasti tasub üle vaadata purded ja veepiirded ning hoolitseda selle eest, et need ei oleks pehkinud või libedad. Ujuma minnes aga tasub alati kaasa võtta seltsiline, et õnnetuse korral oleks abi kohe lähedal. Tervisemure võib ootamatult tabada ka kõige sportlikumaid ja tugevamaid ning seda tasub meeles pidada ka noortel inimestel,“ lisas Tuuli Taavet.
Käesoleval aastal on Eestis uppunud 29 inimest, eelmisel aastal samal ajal oli uppunuid 26. Kokku uppus Eestis eelmisel aastal 30 inimest.
