„Enamustes koolides, välja arvatud üksikutes linnades, langeb aastaks 2035 õpilaste arv 33%,“ hoiatas OECD ettevõtluse, väikeste ja keskmiste ettevõtete, regioonide ja linnade keskuse poliitikaanalüütik Marc Bournisien de Valmont. „Enamus omavalitsused peavad järgnevatel kümnenditel koole oluliselt koondama.“
Valmonti sõnul prognoositakse Aastaks 2035 õpilaste arvukuse suurenemist osades Eesti linnades, mis tuleneb teiste piirkondade arvelt. „Lisaks sellele suurenevad märkimisväärselt riigi ja kohalike omavalitsuste kulutused põhikooli õpilaste harimisele maapiirkondades,“ hoiatas ta. „Kõnealune kulutuste suurenemine on Euroopa mastaabis teisel kohal.“
Enamus omavalitsused peavad järgnevatel kümnenditel Valmonti sõnul koole oluliselt koondama. „Samas mõnedes üksikutes linnades koormus suureneb,“ märkis ta. „Üksikud väiksed koolid, mida on kallis ülal pidada, peavad aga jääma, et tagada kõigile juurdepääs haridusele.“
Aastaks 2035 on Valmonti sõnul ette näha, et enamustes koolides, välja arvatud üksikutes linnades, langeb õpilaste arv 33%. „Koolide ühtlustamine peab jätkuma, enamikus kohalikes omavalitsustes, ka järgmistel aastakümnetel,“ rõhutas ta. „Samal ajal peavad ka mõned linnapiirkondade kohalikud omavalitsused tegelema sellega, et sinna tuleb inimesi juurde ehk nõudlust tuleb juurde ja ka suutlikkust tuleb seetõttu suurendada.“
Valjalikud otsused võtavad rohkem aega kui demograafilised muutused
Haridus- ja teadusministeeriumi juhtivanalüütiku Sandra Fomotškini sõnul on demograafiliste muudatuste tempo olnud kiirem, kui otsuste tegemise tempo. „See on äärmiselt emotsionaalne teema,“ ütles ta. „Koolivõrgustiku muutmine ei ole mitte ainult kvaliteedi ja efektiivsuse küsimus, vaid see on ka identiteedi ja jätkusuutlikkuse küsimus paljude kogukondade jaoks.“
Fomotškin rõhutas, et kooli nähakse tihti viimase majakana, mis peab jääma alles isegi siis, kui ei ole enam kedagi, kes tuld põlema paneks. „Vajalik on koostöö ja vastastikuse mõistmise suurendamine, mitte ainult omavalitsuste vahel, vaid ka ministeeriumite ja valitsuse tasandil,“ sõnas ta. „See on peamine vahend, kuidas konsolideerimise protsessi reaalsuses läbi viia. Avatud kommunikatsioon ja empaatia on siin põhilised võtmesõnad.“
Portugali Arengu- ja ühtekuuluvusameti koordinaatori Nuno Oliveira Romano sõnul on Eesti ja Portugal Euroopa Liidu ääremaad ja mõlemas riigis on sarnased probleemid. „Me viisime läbi oma koolireformi aastal 2005, kuna seal olid olulised regionaalsed erinevused ja ebavõrdsus,“ ütles ta. „Oleme sulgenud umbes viiskümmend protsenti koolidest ja kujundasime ümber ka koolide rühmad. Probleem on aga selles, et kui te ei suuda tagasi pöörata seda kahanemist ja vananemist, siis on tegemist püsiva protsessiga, millel on inimestele territoriaalsed ja hariduslikud tagajärjed.“
Valmonti hinnangul tuleks ka kutsehariduse vallas rohkem pingutada. „Kõigest 6,9% kutsehariduse omandanutest siirdub edasi kõrgharidust omandama,“ nentis ta. „19,2% kõikidest kutsekoolide õpilastest katkestas õpingud esimesel aastal (2020 seisuga). 9,4% neist ei võtnud edaspidi ette ka mingit muud haridusteed.“
Fomotškini sõnul peame välja töötama gümnaasiumi ja kutsekoolihariduse ühtlustamise või võrreldavuse plaanid. „Kuigi põhiharidus on ja jääb omavalitsuste täieliku vastutuse alla, siis gümnaasiumite puhul on vajalik selgem koostöö riigi ja omavalitsuste vahel,“ ütles ta. „Kohustuste jagamine riigi ja omavalitsuse vahel on eriti vajalik, et saavutada eesmärgid, mille me oma uues strateegias paika oleme pannud.“
Maapiirkondades on puudu pädevatest õpetajatest ja kiirest internetist
Tõsise probleemina tõstis Valmont esile ka suure vahe digiteenuste kasutusoskustes linna- ja maapiirkondade vahel. „Selles vallas omab baasteadmisi 68% linnades elavatest inimestest, kuid kõigest 31% maapiirkondade elanikest,“ ütles ta. „Kõikidesse maapiirkondadesse ei jõua ka kiire internet, mida on hädasti tarvis selleks, et ka hõredama asustusega piirkondade inimesed saaksid osaleda igapäevastes digilahenduste kasutamist eeldavates tegevustes.“
Kuna keskmine eesti õpetaja on suhteliselt vana, on probleemiks ka nende kehv digitaiplikus. „Kõigest 27% Eesti õpetajatest saavad erinevaid IT lahendusi kasutavates keskkondades sujuvalt hakkama,“ sõnas Valmont. „See on üldse suur probleem, et õpetajad vananevad ja paljudes kohalikes omavalitsustes on õpetajaid puudu. Praegu on pooled õpetajatest 50 aastased või vanemad ja väga väike protsent õpetajatest on 30 aastased või nooremad.“
Fomotškin rõhutas, et on oluline aru saada, et õpetajate puudust ei saa lahendada mingi kiire ja kitsalt ainult haridussüsteemi puudutavate lähenemistega. „Siin on tähtis ka maapiirkondade sotsiaalne keskkond,“ ütles ta. „Arvesse tuleb võtta noorte professionaalide ja spetsialistide vajadusi igas valdkonnas ning ka õpetajate palkade areng ning omavalitsuste tulubaasid peavad läbirääkimiste käigus omavahel kokku jõudma.“
Rootsi ettevõtluse ja innovatsiooni ministeeriumi vanemnõunik Sverker Lindbald kinnitas, et õpetajate nappus on ka Rootsis peamiseks probleemiks ja pakkus välja mõningaid lahendusi. „Nendele õpetajatele, kes on nõus teatud piirkonda, kus on õpetajatest puudu, õpetajaks minema, võiks maksta teatud lisatasu,“ pakkus ta. „Me teame, et Norras on sarnane süsteem juba mõnda aega toiminud ja hinnanguliselt toimib see üsna hästi.“
Distantsõpe võib jääda aktuaalseks ka peale pandeemiat
Lisaks tuleks Lindbaldi sõnul kaaluda ka distantsõppe ning e-õppe kasutusele võtmist tavaõppe täiendvormina. „Tundub, et selles suunas täna Rootsis liigutaksegi,“ ütles ta. „Praegu tekib aina rohkem e-õppelahendusi ja digiõpe on tavasüsteemi täiendav. Aga vähemalt üks õpetaja peaks ikka ka koolis olema ja siin on ka erinevusi õppetasemetes. Näiteks algkoolides sõltuvad õpilased rohkem õpetajatest, kes on füüsiliselt kohal, aga kõrgemates kooliastmetes on e-õppevahenditega rohkem võimalusi.“
Valmonti sõnul tuleb tekitada motivaatoreid, et soodustada koostööd, hariduse andmisel, erinevate omavalitsuste vahel. „Tuleb motiveerida spetsialiseeritud õpetajate käimist erinevates koolides,“ ütles ta. „Tsentraaltasandil peab toetama ka ühist restruktureerimist, mis võimaldab väiksematel omavalitsustel teha strateegilist koostööd.“
Valmont toonitas paindliku transporditeenuse vajalikkust, mis vastaks piirkonna nõudlusele. „Tasuks kaaluda transpordi tellimist mobiiltelefoniga,“ tõi ta näite. „See on kasuks kogu maapiirkondade elanikkonnale ja annab inimestele ligipääsu põhiteenustele.“
Fomotškini sõnul on OESCE lõppraportis olevad sõnumid ja soovitused igati toetavad. „Need toetavad väga palju meie pingutusi liikuda optimaalse koolivõrgu poole ja parandada ligipääsu kõrge kvaliteediga haridusele,“ ütles ta. „Kogu see projekt on andnud meile olulise sisendi ja me väga täname selle panuse eest.“
