www.minuaeg.com
Riigikogu kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsioon, kehtestatakse selgemad nõuded eestikeelsele asjaajamisele avalikus sektoris ning parandatakse eesti keele õpet.
Eelnõu täiskogus tutvustav kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop märkis, et keeleõpet korraldab praegu mitu ministeeriumi ilma keskse juhtimiseta. „Selleks et teenuste pakkumine oleks tõhus ning keeleõpe vastaks enam ühiskonna ja tööturu vajadustele, hakatakse keeleõpet korraldama süsteemsemalt ning juhtima keskselt Haridus- ja Teadusministeeriumist,“ lausus Sutrop. „Samuti tuleb riigi raha tõhusamalt kasutada – täiskasvanute eesti keele õppele on viie aastaga kulunud ligi 68 miljonit eurot, kuid keeleoskus on ühiskonnas paranenud aeglaselt.“
Komisjoni istungil märgiti, et keeleseadust ei ole sisuliselt muudetud 12 aastat, samas on ühiskonnas olnud muutusi, sh alanud eestikeelsele õppele üleminek ning ka tööturul on eesti keele oskuste nõuete osas uus olukord. Vajalikke muudatusi asuti kaardistama 2023. aastal.
Seaduse muutmise peamine eesmärk on parandada eesti keele kasutamise nõuete täitmist ja tõhustada järelevalvet. Selleks muutub järelevalve keelenõuete täitmise üle rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule tõuseb eelnõu järgi 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvimääri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Nähakse ette trahvi ülemmäär 10 000 eurot ning teatud laiema mõjuga juhtumite puhul, näiteks audiovisuaalse teose vale esitamine, kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid väikesed, mis sageli tähendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.
Seadusesse tuuakse asjaajamiskeele laiem mõiste. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes ja kohalikes omavalitsustes. Seega eeldatakse eelnõu järgi eestikeelset asjaajamist näiteks ülikoolides ning kohalike omavalitsuste volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles.
Eelnõuga kehtestatakse 50-eurone riigilõiv keeleeksami kolmanda ja järgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks õppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Eelnõuga lisatakse võimalus, et tulemus võib ka langeda.
Samuti koondatakse ühtsesse süsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et vähendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.
Istungil tutvustasid eelnõu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning ministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson ja nõunik Kätlin Kõverik.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 18. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
