Politsei kohtumised kodututega tänavatel esitavad sageli keerulisi ja tundlikke väljakutseid, eriti äärmuslikel juhtudel, näiteks kui temperatuur langeb miinus 21 kraadini. Sellistes olukordades muutub politsei sekkumine hädavajalikuks, et tagada nende inimeste ohutus ja heaolu.
Koolitatud märkama potentsiaalselt ohtlikke olukordi, kus kodutud võivad terviseriskides olla, näiteks karmi külma käes, lähevad politseinikud lähenemisviisiga, mis on empaatiline ja toetav. Nad püüavad mõista inimese olukorda ja vajadusi, tehes koostööd, et leida sobivaid lahendusi. Need lahendused võivad hõlmata varjupaika, meditsiinilist abi või muid sotsiaalteenuseid.
Mõistame, et mõned kodutud võivad olla vastumeelsed lahkuma tänavalt, kas seetõttu, et nad ei usalda ametiasutusi või on neil negatiivsed kogemused varjupaikadega. Selles valguses peavad politseinikud olema tundlikud selliste vastuseisude suhtes, pakkudes alternatiive ja veenma inimesi valima ohutuid ja sobivaid variante.
Lisaks füüsilisele abile, mida politsei pakub, on nad ka olulised sildad teiste teenustega, töötades sageli koos teiste organisatsioonide ja ametitega, et tagada jätkuv tugi ja abi neile, kes on valmis oma elus muudatusi tegema. Politsei roll ei ole ainult reageerida kriisiolukordadele, vaid ka aidata luua püsivamaid lahendusi inimestele, kes elavad tänavatel.
Oluline on märkida, et abi otsimisel või hädaolukorras tuleks alati pöörduda hädaabinumbrile 112. See number on mõeldud kiireks reageerimiseks erinevates ohuolukordades, sealhulgas abistamaks kodutuid äärmuslike ilmastikutingimuste või muude hädaolukordade korral. Hädaabinumber 112 on oluline ressurss nii kodanikele kui ka ametiasutustele, tagades kiire ja professionaalse abi kõigile, kes seda vajavad.