Ükskõik kui hoolikalt kodu ei koristaks, on üks vaenlane, mis ei kao kunagi lõplikult – tolm. See settib puitmööblile, riiulitele, keraamilistele esemetele ja isegi nurkadesse, mida me igapäevaselt ei märka. Isegi regulaarse koristamise korral näib tolm alati tagasi tulevat. Kuigi seda ei ole võimalik täielikult eemaldada, saab selle kogunemist märgatavalt aeglustada, kui kasutada õigeid võtteid ja harjumusi.
Tolm koosneb lugematutest mikroskoopilistest osakestest, mis hõljuvad pidevalt õhus. Sinna kuuluvad kangakiud, juuksekarvad, mustus, paberiosakesed ja ka inimese naharakud. Need langevad aja jooksul pindadele ning kogunevad üllatavalt kiiresti. Lisaks visuaalsele mustusele võib tolm põhjustada allergiaid ja hingamisprobleeme, eriti tundlikel inimestel.
Tolmu teke on pidev protsess. Iga kord, kui avad akna, liigud toas ringi või kui kodus on vaibad, kardinad ja tekstiilid, paiskub õhku uusi osakesi. Seetõttu ei ole eesmärk tolmu täielik kõrvaldamine, vaid selle kontrollimine ja aeglasem kogunemine.
Paljud inimesed teevad koristamisel tahtmatult vigu, mis muudavad olukorra hoopis hullemaks. Levinud on arvamus, et iga lapp või tolmuhari sobib tolmu pühkimiseks. Tegelikkuses see nii ei ole. Vanad puuvillased kaltsud, näiteks T-särgid, lükkavad tolmu sageli lihtsalt ühest kohast teise, ilma et seda kinni püüaksid. Sama kehtib sulgtolmuharjade kohta, mis näevad küll praktilised välja, kuid paiskavad tolmu tihti hoopis tagasi õhku, kust see mõne minuti pärast uuesti pindadele langeb.
Seetõttu võib juhtuda, et oled kulutanud koristamisele aega ja energiat, kuid kodu näeb siiski kiiresti jälle tolmune välja.
Parim lahendus tolmu kogumiseks on mikrokiudlapid. Uuringud ja praktiline kogemus näitavad, et just need püüavad tolmu kõige tõhusamalt kinni. Mikrokiud koosneb väga peentest sünteetilistest kiududest, mis haaravad mustuse ja hoiavad selle lapis kinni. Erinevalt puuvillast ei vabasta mikrokiud tolmu tagasi õhku.
Mikrokiudlappi saab kasutada nii kuivalt kui ka kergelt niisutatult. Kergelt niiske lapp seob tolmu veel paremini ja jätab pinnad triipudeta. Puitmööbli puhul on soovitatav pind esmalt õrnalt niiske lapiga üle käia ja seejärel kuiva mikrokiudlapiga viimistleda.
Tolmu kontrollimisel mängib olulist rolli ka tolmuimeja. Suur osa tolmust peitub vaipades, mööblipolstris ja nurkades. Tõhusaks puhastuseks tuleks tolmu imeda vähemalt kaks korda nädalas ning eelistada HEPA-filtriga tolmuimejat. Selline filter püüab kinni ka kõige peenemad osakesed ega lase neil uuesti õhku paiskuda. Samuti on oluline tolmukotti või -mahutit regulaarselt tühjendada, sest täis kott vähendab imemisvõimsust ja soodustab tolmu levikut.
Lisaks õigetele vahenditele on olemas üks lihtne, kuid sageli alahinnatud koostisosa, mida kasutavad ka professionaalsed koristajad ja muuseumid – glütseriin. Muuseumides kasutatakse seda seetõttu, et eksponaadid peavad püsima laitmatult puhtad ka pideva külastajate voo ja õhus lendlevate osakeste kiuste.
Glütseriin loob pindadele õhukese, nähtamatu kaitsekihi, mis aeglustab tolmu kinnitumist. Põrandate puhul piisab, kui pärast tolmuimejaga puhastamist lisada pesuveele paar tilka glütseriini ja põrand sellega üle pesta. Mööbli, keraamika ja riiulite puhul võib mikrokiudlappi kergelt niisutada glütseriini ja vee seguga ning pinnad üle pühkida.
See meetod ei eemalda ainult tolmu, vaid aitab vältida selle kiiret tagasitulekut. Glütseriin sobib ka õrnadele esemetele, nagu dekoratiivkeraamika ja klaas, mida soovid kaua puhtana hoida.
Lisaks tolmu tõrjumisele on glütseriinil veel teisigi kasulikke koduseid kasutusviise. See toimib tõhusa plekieemaldajana kangastel, eriti kohvi-, tee- ja šokolaadiplekkide puhul. Piisab mõnest tilgast otse plekile, õrnast hõõrumisest ja tavapärasest pesust. Samuti saab glütseriinist valmistada tõhusa, kuid õrna aknapuhastusvahendi, segades seda vähese alkoholiga. Tulemuseks on triipudeta ja kauem puhtad klaaspinnad.
Kuigi tolmu ei ole võimalik täielikult elimineerida, saab selle kogunemist märgatavalt vähendada, kui ühendada õiged vahendid ja harjumused. Regulaarne mikrokiudlapiga puhastamine, HEPA-filtriga tolmuimeja kasutamine, glütseriini lisamine koristusrutiini, tekstiilide sagedasem pesu ja liigse kola vältimine aitavad hoida kodu kauem puhtana.
Tolm on lõputu väljakutse igas kodus, kuid õigete võtetega ei pea sa sellega iga päev võitlema. Kui kasutad samu põhimõtteid, mida rakendatakse ka muuseumides, püsivad sinu mööbel ja pinnad puhtad märksa kauem ning kodu näeb värske ja hoolitsetud välja ilma pideva koristamiseta.
Loe teisi huvitavaid teemasi SIIT
