Väsimus, energiapuudus, unepuudus ja depressiivne meeleolu – nende ebameeldivate sümptomite kombinatsioon, mis aasta esimestel kuudel üsna paljusid inimesi vaevab, on tuntud kui kevadväsimus. Mis see on ja kuidas sellega toime tulla?
Kevad ei ole selles süüdi!
„See, mida me nimetame kevadväsimuseks, on energiapuudus, kuid selles ei tohiks süüdistada kevadet. Nende sümptomite põhjused peituvad meie igapäevaharjumustes ja -toimingutes, une kvaliteedis ja toitumises, mis mõjutavad ka meie emotsionaalset seisundit. Kui keha saab piisavalt füüsilist koormust, ei tohiks aastaaegade vaheldumine põhjustada nädalaid kestvaid väsimuse sümptomeid,“ ütleb Rimi füüsilise vormi ekspert Kārlis Matisāns.
Miks siis paljud inimesed tunnevad kevadel ikkagi nii suurt väsimust? Kārlis Matisāns selgitab – meie keha kohaneb igapäevaste tingimustega ja see toimub väga kiiresti. Seda võimet nimetatakse kohanemiseks ja see aitab meil eritingimused üle elada. „Kuna talvel mähime end soojadesse riietesse ja väldime asjatult väljas käimist, harjub meie keha väiksema aktiivsusega. Kevadel muutuvad päevad valgemaks ja päeva aktiivne osa muutub pikemaks. Samas vajab inimese organism ka selliseks loomulikuks protsessiks, nagu seda on termoregulatsioon, rohkem aega isegi tavalisel jalutuskäigul, sest on kohanenud aeglase talvise režiimiga,“ ütleb Kārlis Matisāns. Seega, mida rohkem kehaliselt aktiivne te aastaringselt olete, seda vähem märkate aastaaegade vaheldumisest tingitud füsioloogilisi aistingud. Et taastada elujõud ja tuua oma igapäevaellu rohkem positiivseid emotsioone, on kevad õige aeg oma igapäevatoimingute üle vaatamiseks ja füüsilise aktiivsuse suurendamiseks. Igaüks ei pea jooksma maratone – piisab, kui pühendada rohkem aega kõndimisele või mõnele muule lihtsale keha äratavale harjutusele.
Et end hästi tunda, on vaja hästi magada!
Selleks, et kohaneda millegi uuega – ja inimese organismi puhul tähendab see tegevust, millega me ei ole viimase kuu jooksul tegelenud – vajab keha ressursse, mida me saame peamiselt toidust. Kuid ka uni on väga oluline. Kārlis Matisāns ütleb: „Und iseloomustab selle kvaliteet, kestus ja korrapärasus. Päev tuleks planeerida nii, et saate nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel umbes samal ajal magama minna ja ärgata. Kuna une kvaliteeti mõjutab aju aktiivsuse aeglustumine enne magamaminekut, peaksite pimeduse saabudes eelistama rahulikke tegevusi, mis ei ole teleri vaatamine või nutitelefonis sirvimine. Ekraanilt silmadesse paistev ere valgus imiteerib päevavalgust, mis eksitab aju: päevavalguses on keha pigem valmis hommikuste tegevuste (näiteks hommikusöögi söömise) kui magamise jaoks.“
Rimi emotsionaalse heaolu ekspert, psühhoterapeut Laura Valaine märgib samuti, et une kvaliteet mõjutab suuresti inimese heaolu ning kevadel on hästi magamine eriti oluline. Seega tuleb leida oma organismile sobiv magamaminekuaeg, arvestades, et kui rääkida tervislikkusest, siis vajab täiskasvanu umbes 7–8 tundi und ning soovitav on magama jääda enne südaööd. Kui tunnete end väga väsinuna, võite päeva jooksul teha väikese uinaku, kuid see ei tohiks kesta kauem kui 20–30 minutit, et see ei põhjustaks veel suuremat väsimust.
Väärtuslikke toitaineid tuleb koguda pikema aja jooksul
Rimi tervisliku toitumise ekspert, sertifitseeritud toitumisnõustaja Olga Ļubina soovitab – kevadel on aeg teha suurpuhastus mitte ainult oma kodus ja garderoobis, vaid ka oma toitumises, jättes ära kõik ebavajaliku, nagu näiteks liiga palju suhkrut ja kofeiini sisaldavad tooted. „Kommid, šokolaad, suupisted, kohv, kange roheline tee, energiajoogid – kõik need tooted annavad kiiret energiat ja loovad tunniks või paariks illusiooni erksusest, kuid pikemas perspektiivis suurendavad need ainult kurnatust ja väsimustunnet. Energiajookide koostises olevad suhkur, kofeiin ja tauriin kiirendavad teie kehas toimuvaid protsesse ja toimivad ergutajatena, kuid ei anna teile tõelist energiat, sest need tooted ei sisalda eriti palju mineraalaineid ega vitamiine. Vastupidi, need kulutavad veel rohkem organismi niigi väheseid varusid,“ selgitab Olga Ļubina.
Kevadel on soovitatav valida immuunsuse tugevdamiseks tooteid, mis sisaldavad mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, eriti oomega-3-rasvhappeid. On tõestatud, et inimestel, kellel on puudus oomega-3-rasvhapetest, on suurem risk haigestuda depressiooni. Pähklid, seemned, rasvane kala, oliiviõli, linaseemneõli, mis kõik sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, on samuti kasulikud tooted, mida kevadel tarbida. Samuti on soovitatav lisada oma toidule E-vitamiini, mis on tugev antioksüdant, ning B-rühma vitamiine, mis aitavad hoida teie kesknärvisüsteemi tervena. Neid vitamiine leidub täisteratoodetes, kasvama läinud terades ja minivõrsetes, mis on kevadel asendamatud kontsentreeritud toitainete allikad. Loomulikult on vaja hoolitseda ka selle eest, et saaksite korralikult vedelikku, ja vahelduseks on kase- või vahtramahl suurepärane alternatiiv veele. Toitumisnõustaja tuletab siiski meelde, et sarnaselt väsimusele ja kahjulikele ainetele kogunevad ka väärtuslikud toitained organismi pikema aja jooksul, nii et nende positiivne mõju avaldub alles mõne aja pärast. Seepärast on oluline aastaringselt tasakaalustatult toituda!
Jalutamine emotsionaalse heaolu tagamiseks
Ka psühho-emotsionaalse enesetunde parandamisel on kevadväsimusega võitluses lahendus number üks mitmesugused füüsilised tegevused, alustades lihtsast jalutuskäigust ja lõpetades intensiivse treeninguga, eelistatavalt värskes õhus. Täiendavat mõju võib saavutada eneseabi tehnikate abil – tähelepanuharjutused, hingamisharjutused, päeviku pidamine, loomingulised tegevused eneseväljenduseks.
„Inimesed ütlevad mõnikord, et juba ainult päikesevalgusest piisab, et end paremini tunda. Pean tõdema, et päikesevalgus ise ei mõjuta meeleolu nii palju kui sellega seotud assotsiatsioonid. Kui päike paistab, on kergem ärgata, siis on suurem soov minna välja, kohtuda inimestega, keda ei ole ammu näinud, hakata uuesti tegelema mõne hobiga või minna loodusesse seiklema,“ ütleb Laura Valaine. Ta tuletab meelde: peamine on meeles pidada, et kevadväsimus on mööduv nähtus. See annab märku vajadusest olla aktiivsem, et end paremini tunda.
