Tallinnas on Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamisel tekkinud idee, et pealinna võiks luua puhta õhu piirkonna, kuhu ei pääseks näiteks üle 20 aasta vanad autod.
Üldplaneeringu koostamisel on välja käidud mõte, et Tallinnas peaks kaaluma low emission zone`i ehk eesti keeles puhta õhu piirkonna loomist, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Madle Lippus.
Mõtte taga on Tallinna võetud eesmärk, et aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside heidete kogust 40 protsendi võrra. “Tulebki mõelda, et kuidas seda teha oleks võimalik. Ja üheks meetmeks on puhta õhu piirkonna loomine,” lausus Lippus.
Puhas õhk tähendab vähem saastet ja seega ei sobiks sellesse piirkonda vanad autod. Mõte ise on lihtne: piirkonda, mis võib olla terve Kesklinna linnaosa või mõni asum, on kas piiratud või lausa keelatud vanemate ja saastavamate autode sissepääs.
“Mida see tähendab – see on midagi analoogset, nagu praegu kehtib näiteks raskeveokitele, millel on kesklinnas või üleüldse linnas lubatud liikumine vaid teatud tänavatel. Puhta õhu piirkonnast võib mõelda ka kui millestki sellisest. Teine võimalus on, et saad küll piirkonnast (vanema autoga) läbi sõita, aga sel juhul on sellele kehtestatud mingi tasu,” rääkis Lippus.
Idee on nii toores, et kuidas sellist asja praktikas rakendada – kuidas kontrollida jooksvalt autode vanust või tehnilist seisukorda; millises piirkonnas piirang kehtiks –, pole praegu mõeldud.
“Selle kirjeldamiseks on see mõte liiga varajases faasis. Variante on erinevaid: võib mõelda linnaosa lõikes, asumite lõikes. See sõltub reaalsest olukorras ehk kus meil Tallinnas probleempunktid on ja mis on kõige mõistlikum olukorra positiivseks pööramisele. See on idee ja osa pikast plaanist. Milline see täpselt on, seda veel ei tea. Kui hakkame paremini teadma, tuleb see kindlasti laiemale arutelule ka,” lausus Lippus.
Abilinnapea lisas, et kuivõrd suund on kasvuhoonegaaside vähendamisele, siis tuleb leida erinevaid viise, kuidas olukorda saab muuta.
Praegu on käsil Kesklinna üldplaneeringu eskiisi koostamine. Eskiisi esmane valmimine on planeeritud 2023 kevadesse. “See on esimene aeg, kui esmaste ja üldiste mõtetega laiema avalikkuse ette tulla,” ütles Lippus.
Üldplaneeringut koostatakse viis aastat ja see on ka tähtaeg, mil üldplaneering peaks olema kehtestatud, märkis abilinnapea. Üldised suundumused on ette teada: linnaruumis peab olema rohkem ja mugavamaid võimalusi liikuda jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga. Arendada tuleb teid jalakäijatele ja jalgratastele, muuta tänapäevaseks ühistranspordi liinivõrk, märkis Lippus.
“Kesklinna kontekstis on fookus kindlasti jalgsi ja jalgrattaga liigeldavuse võimaluste parendamisel. Kuivõrd tänavate võrk on olemas ja ruum on vähene, siis tänavaruumi ümbermängimist erinevate liikumisviiside vahel eeldab see nagunii,” lausus ta.
Näiteks hiljuti valminud Tallinna liikuvuskavas pakutakse välja, et suur osa kesklinnast peaks praeguste läbisõiduteede asemel muutuma kõrgema kohaväärtusega paigaks, kus piirkiirus on 30 või 40 kilomeetrit tunnis.
Liikuvuskavaga jagatakse Tallinna teed, tänavad ja ristmikud ning platsid üheksa kategooria vahel (eeskujuks on võetud London) ning see on üks aluseid, mille järgi hakatakse määrama näiteks piirkiiruseid, teede disaini ja haljastust.
Err.ee
