Peeter Rebane ei saanud pärast «Tulilinnu» esilinastust teisipäeva õhtul kella poole viieni vastu varahommikut uinuda. Tunded olid tormilised ja segamini, sellepärast. Ta oli enda sõnul hästi elevil, hästi tänulik, aga ka hästi tühi. «Midagi suurt on valmis saanud ja nüüd mõtled, kas ongi maailmas kõik,» rääkis ta esilinastusjärgsel hommikul Postimehele.
Eelmisel õhtul istus koos teiste kutsututega saalis ka Rebase isa. Ta sai samal päeval 82-aastaseks. Isa kohalolek lisas poja tunnete kirjusse paletti veel värve. «Täitsa ausalt, korraga tabasin ennast mõttelt, et vau, kuidas mu isa võiks sellesse loosse suhestuda,» ütles ta. Rebase käsikirja alusel ja režissöörikäe all valminud «Tulilind» räägib 1970. aastate lõpus Haapsalu lennuväebaasis tekkinud armukolmnurgast, mille osalised on reamees Sergei, hävituslendur Roman ja baasiülema sekretär Luisa.
«Mul oli südamest hea meel, et isa oli liigutatud ja et film läks talle hinge,» lausus Rebane usutluse alustuseks. «See tõi esile mingisuguse sügavale hinge peitunud hirmu, mis, arvan, pärineb minu lapsepõlvest, kus pidin oma tundeid teiste eest varjama.»
Loe edasi SIIT
Allikas Postimees.ee
