Inkassofirmade levinud praktika on nõudele viivise lisamine. Kuigi seadus on selle suuruse osas selge ja ka kohtupraktika on paigas, tekitab viivis ikka veel küsimusi.
“Seda sellepärast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest häirida ning nõuavad tänaseni võlgnikelt ebaseaduslikke viiviseid,” sõnab HUGO.legali juristi Merike Roosileht, kes võtab pilbasteks lahti, kui suurt viivist võib seadusjärgselt nõuda. “Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid viivise suurus peab olema seadusjärgne,” rõhutab Roosileht.
Mis on seadusjärgne viivisemäär?
Seadusjärgne viivisemäär sõltub EURIBOR’i suurusest ning on praegu 8% aastas (0,022% päevas). See kehtib siis, kui lepingus ei ole teistsugust viivise suurust kokku lepitud. Riigikohtu otsusega on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – viivisenõue, mis on suurem kui 24% aastas, s.t suurem kui kolmekordne seadusjärgne määr, on ebaseaduslik. Maksimaalne ühe päeva viivis saab seega olla 0,066%. Kui lepingus on viivis suurem kui 0,066% tuleb ikkagi arvestada viiviseks seadusjärgne 0,022%
