KUIDAS UURIDA ERINEVAID ARVNÄITAJAID?
Ametlik Terviseameti statistika näitab, et enamus koroonatestidest on negatiivsed. Suur osa positiivse tulemusena saanud inimestest ei haigestu või haigestuvad määral, mida võib võrrelda iga-aastase grippi haigestumisega.
Oluline näitaja haiguse ohtlikkuse määramisel on suremuse protsent nakatunutest. Vaadeldes allolevaid protsente saab öelda, et arvnäitajate poolest on Covid-19 näol tegemist tavalise gripilaadse sesoonse haigusega, mille suremuse protsent on sama ning isegi pisut madalam, mis iga-aastasel gripil:
Toome võrdlusena välja, et on olemas haigused, mida saab tõepoolest pidada “eriti ohtlikuks”. Näiteks Ebola haigustunnused on väga piinarikkad ning suremuse protsent on 20-80% olenevalt elatustasemest riigis. WHO andmetel nakatub tuberkuloosi igal aastal maailmas 10 miljonit inimest ja sureb 1,3 miljonit inimest (ehk 13%). Kollapalaviku tüsitusena tekkinud maksakahjustuse tõttu on suremus 15%. Taoliste haigustega võrreldes ei saa Covid-19 pidada “eriti ohtlikuks” nakkushaiguseks.
SURNUTE VANUS
HAIGLARAVI VAJANUID
Allikad:
SÜMPTOMID JA TÜSISTUSED
Oluline ohtlikkuse määraja on haigust iseloomustavad sümptomid ja tüsistused. Covid19 sümptomid ja tüsistused kopsupõletiku näol on sarnased sesoonsele gripile. Mõlemal haigusel on ka sama ohugrupp – eakad. Ilma kaasuvate haigustega inimesele ning noortele ja lastele on Covid19 kerge haigus.
Terviseameti lehel on kirjeldatud järgmised Covid-19 sümptomid:
“Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Kõige levinumad sümptomid on palavik, kuiv köha ja hingamisraskused. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud üldse, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga. Enamikul nakatunutest kulgeb haigus siiski kergelt ja nad paranevad. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse ajal kodusel ravil.”
Täpsemalt on nimetatud järgmised sümptomid:
NB! Ülaltoodud protsentides ei ole ilmselgelt arvestatud asümptomaatilisi
Samuti ei ole Terviseameti lehel märgitud arv N, millest protsent on võetud
A
HAIGUSE LEVIK JA PROBLEEMID STATISTIKAGA
Järgmiseks ohtlikkuse näitajaks on haiguse levik. Praeguse Covid-19 leviku puhul ei ole võimalik Terviseameti poolt koostatud statistikat teiste haigustega võrrelda, sest terve hulga faktorite tõttu ei ole need võrreldavad. Need faktorid on:
-
Toimub Covid-19 aktiivne testimine, mille sarnast ei ole varem nähtud. Mida rohkem testimist, seda rohkem positiivseid vastuseid.
-
Kui varasematel aegadel on testimise näidustuseks peetud haiguse sümptomite ilmnemist, siis 2020 aastal hakati testima ka sümptomiteta terveid inimesi.
-
Suurel osal covid positiivsetest ei ole haigussümptomeid. Hinnanguliselt ca 80 protsendil covid positiivsetest ei ole haigus-sümptomeid või on need väga kerged.
-
Varem on haigestumiste statistikasse lisatud ainult sümptomitega haigeid inimesi. Covid-19 statistikasse on aga lisatud ka ilma sümptomiteta ja ennast hästi tundvad terved inimesed, mis oma olemuselt on vale ja muudab statistika võrreldamatuks teiste haigustega. Inimese organismist võib testimistega leida väga erinevaid haigustekitajaid, kuid kui nad ei ole haiged ja neil puuduvad sümptomid, siis ei saa neid inimesi lisada haigete statistikasse.
Massiline testimine ja statistikas kajastatud suur asümptomaatiliste arv tekitab näiliselt suure haigestumuse, kuid mis objektiivselt ei ole tõsi, sest haigestunud on neist vaid väike osa inimesi.
Õige oleks asümptomaatilised covid-positiivsed statistikast maha lahutada, et tekiks objektiivne covidi statistika võrdlus teiste haiguste (sh gripi) statistikaga.
Ülaltoodud asjaolude tõttu on Covid-19 haigestunute arv kunstlikult suur, mis annab haiguse levikust moonutatud pildi.
ASÜMPTOMAATILISED TERVED
Oleme olukorra paremaks hindamiseks küsinud Terviseametilt asümptomaatiliste nakkuskandjate arvu ning covid19 haigusnähtudeta surnud inimeste arvu, kuid millele me ei ole vastust saanud. Meedias avaldatu põhjal hindame, et asümptomaatiliste hulk statistikas kajastatute hulgas on ca 80%. Varasematel aastatel enne Covid-19 nimetati asümptomaatilisi inimesi terveteks inimesteks.
Olulise asjaoluna haiguse ohtlikkuse kaalumisel on välja selgitada, kas positiivse testi andnud asümptomaatilised nakkuse kandjad võivad nakatada teisi. Meile on teada kaks uuringut, milles uuriti Covid-19 asümptomaatiliste isikute lähikontakte ning mitte ühelgi neist (kokku 1629 kontaktsel) ei tuvastatud testimisega Covid-19 nakkust. Mõlemad tööd järeldavad, et asümptomaatilised ei ole nakkusohtlikud.
ÜLESUREMUS
Nakkushaiguse ohtlikkuse hindamisel on oluline vaadata, kas on tekkinud nn ülesuremust ehk kas on surnud tavapäraselt rohkem inimesi.
Euromomo graafikud näitavad meile, et 2020 aastal ei ole Eestis ülesuremust toimunud:
Allikas: https://www.euromomo.eu/graphs-and-maps/#z-scores-by-country
Lisaks Eestile ei ole ülesuremust 2020 aastal olnud ka järgmistes Euroopa riikides: Küpros, Taani, Soome, Saksamaa, Luksemburg, Malta, Norra.
Suremusega, mis vastab keskmisele gripihooajale (näit nagu 2017 alguses), on 2020 aastal olnud Iisrael, Ungari, Kreeka ning pisut kõrgema piigiga on Austria, UK (Wales) ja Rootsi.
Riigid, kus on toimunud tavalisest suuremad ülesuremuse piigid kevadel ja/või sügisel 2020, on: Belgia, Prantsusmaa, Holland, Sloveenia, Hispaania, Šveits, UK (Inglismaa) ja Itaalia
KAS ASÜMPTOMAATILISED INIMESED VÕIVAD NAKKUST EDASI KANDA?
Teadustöös, kus uuriti 455 inimest, kes olid kokku puutunud SARS-CoV-2 asümptomaatiliste nakkuskandjatega, ei leitud mitte ühelgi 455-st testitust SARS-CoV-2 nakkust. Artiklis järeldati, et osade asümptomaatiliste isikute võime nakata teisi on nõrk.
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32513410/
20.11.2020 avaldatud uuringus Wuhani elanike hulgas tuvastati 407 asümptomaatilist positiivse testitulemusega osalejat. Mitte ühestki positiivse testi andnud inimese proovist (300 olid asümptomaatilised positiivsed ja 107 uuesti positiivsed, ehk need, kes olid varasemalt haiguse läbi podenud) ei leitud elus viirust ja teadlased järeldasid, et suure toenäosusega polnud need inimesed nakkusohtlikud. Lisaks sellele tehti koroonaviiruse test nakatunute kõikidele lähedastele, kellel oli tihe lähedane kontakt asümptomaatiliste kandjatega. Neid oli kokku 1174 inimest. Kõigil lähedastel kontaktsetel oli koroonaviiruse analüüs negatiivne. Artikli peamine järeldus oli, et Wuhan oli viirusest “puhas” ning et asümptomaatilised nakkuskandjad, kellel ei ole aktiivset viirust, teisi ei nakata. Uuring näitab ka seda, et RT-PCR uuringuga saadud positiivne testitulemus voib olla valepositiivne. RT-PCR analüüside puhul kasutati 37-40 tsüklit positiivse voi negatiivse tulemuse andmiseks. Nii korge tsüklite arvuga saadav positiivne (37) viitab pigem möödunud nakkusele – ehk nii asümptomaatilised positiivsed kui uuestipostitiivsed olid pigem endised nakkusekandjad, kelle test püsis kaua positiivne. Ehk teisisonu nii asümptomaatilised positiivsed kui uuestipostitiivsed olid valepositiivsed selles mottes, et need inimesed polnud ei haiged ega ka nakkusohtlikud.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7679396/
Tuleb kindlasti ära märkida, et eksisteerib töid, mis leiavad, et asümptomaatilised on siiski võimelised teisi nakatama. Seega on küsimus täna veel lahtine, sest lõplikult veenvaid tõendeid ei ole ühe ega teise vastuse lõplikuks kinnitamiseks.
Teema vajab rohkem selgitamist.
COVID-19 VASTANE IMMUUNSUS: TEKKIMINE JA KESTUS
Immuunsus tekib COVID-19 viiruse vastu viiruse läbipõdemisel või vaktsiini tagajärjel.
Immuunsus viiruse läbipõdemisel
Rootsis Karolinska Instituudis tehtud uuringus leiti, et SARS-CoV-2 spetsiifiline immuunsus annab pikaajalise immuunkaitse COVID-19 vastu pärast viiruse läbipõdemist. Viide uuringule https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0092867420310084
Prantsusmaal tehtud uuringus leiti, et COVID-19 patsientidel on SARS-CoV-2 spetsiifilised immuunkaitse, mis tekkis pärast viiruse läbipõdemist. Viide https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0163445320305636
Ameerikas tehtud uuringus leiti, et SARS-COV-2 vastane immuunmälu on kauem, kui 6 kuud pärast nakatumist. Viide https://www.biorxiv.org/content/10.1101/2020.11.15.383323v1
Tartu Ülikool on vastanud küsimusele, kaua antikehad veres püsivad, nii: Sõltuvalt haigustekitajast püsivad antikehad veres mõnest kuust (nt. teetanus) kuni saja aastani (nt. tuulerõuged). Enamasti saab selle alusel ka otsustada, kas ja kui tugev on immuunsus vastava patogeeni suhtes. SARS-CoV-2 lähima sugulase SARS-CoV puhul on näidatud, et antikehade tiiter hakkas oluliselt langema 3 aastat peale haiguse läbipõdemist ning võib oletada, et vähemalt sama kaua püsib ka selle viiruse vastane immuunsus. SARS-CoV-2 puhul pikemaajalised andmed mõistagi puuduvad Viide https://sisu.ut.ee/covid19/elanikele
Vaktsiin
Kui tavaliselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega 10 aastat, siis näiteks Pfizer/BioNTech mRNA vaktsiin toodi turule vähem kui aastaga. Ravimiamet rakendab vaktsiinile täiendavat järelevalvet. Vaktsiini infolehel on märge: “Nagu kõigi vaktsiinide puhul, ei pruugi ka Comirnaty 2-annuseline vaktsineerimisskeem kõiki vaktsineerituid täielikult kaitsta ning kaitse kestus ei ole teada”. Viide https://ravimiamet.ee/sites/default/files/comirnaty_infoleht_est.pdf
Allikas. https://www.koroonateave.ee/
