Mehe tunne, et ta on elus läbi kukkunud, ei avaldu enamasti valju kurtmise ega otsese tunnistusena. Palju sagedamini imbub see välja igapäevaste fraaside kaudu, mida ta ütleb justkui möödaminnes. Need laused võivad kõlada harjumuspäraselt, isegi süütult, kuid nende taga peitub sügav rahulolematus, pettumus iseendas ja tunne, et elu ei ole läinud nii, nagu ta lootis. Kui mees kordab neid fraase sageli, ei tähenda see, et ta oleks nõrk, vaid et ta kannab endas lahendamata sisemist valu.
Esimene fraas on „mul pole nagunii milleski õnne“. Selle lause taga on veendumus, et pingutamine ei too tulemusi ja et elu on tema vastu ebaõiglane. See peegeldab abitust ja usalduse kadumist nii iseenda kui ka tuleviku suhtes.
Teine sage lause on „mis seal ikka“. Seda öeldakse sageli hetkel, kui tegelikult on sees pettumus või kurbus. See on emotsioonide alla surumise viis, millega mees püüab näida ükskõikne, kuigi tegelikult on tal valus.
Kolmandaks „ma oleks pidanud elus teisiti valima“. See fraas viitab kahetsusele ja pidevale minevikus elamisele. Mees, kes seda korduvalt ütleb, on jäänud kinni sellesse, mis oleks võinud olla, ega suuda enam näha praegusi võimalusi.
Neljas fraas on „teistel läheb alati paremini“. Siin peitub endaga võrdlemine ja tunne, et oled millestki maha jäänud. See viitab madalale enesehinnangule ja sisemisele veendumusele, et oled vähem väärt kui teised.
Viies lause „ma pole kunagi olnud piisav“ on üks kõige valusamaid. See näitab sügavat sisemist haava, sageli lapsepõlvest või varasematest ebaõnnestumistest. Mees, kes nii tunneb, kannab endas pidevat sisemist kriitikut.
Kuues fraas „mul pole enam energiat“ ei räägi alati füüsilisest väsimusest. Sageli on see märk emotsionaalsest läbipõlemisest ja tundest, et elu ei paku enam rõõmu ega tähendust.
Seitsmes lause „mis mõtet sellel üldse on“ viitab motivatsiooni kadumisele. See võib olla ohumärk, et mees on kaotanud kontakti oma eesmärkide ja unistustega ning elab justkui autopiloodil.
Kaheksas fraas „ma ei suuda seda nagunii muuta“ näitab kontrollitunde kadumist. Mees tunneb, et elu juhib teda, mitte vastupidi, ja see tekitab abituse ning alistumise tunde.
Üheksas lause „ma olen teid kõiki alt vedanud“ viitab süütundele ja vastutuse ülevõtmisele ka seal, kus see pole õiglane. See mees mõõdab oma väärtust teiste rahulolu kaudu.
Kümnes fraas „minu aeg on möödas“ on eriti levinud keskeas. See peegeldab hirmu vananemise, võimaluste kadumise ja kasutamata elu ees.
Üheteistkümnes lause „keegi ei vaja mind tegelikult“ on kõige vaiksem, kuid kõige ohtlikum. See viitab sügavale üksindusele ja tundele, et sinu olemasolul pole enam tähendust.
Kui mees kasutab neid fraase aeg-ajalt, ei pruugi see veel midagi tähendada. Kuid kui need muutuvad korduvaks osaks tema kõnepruugist, on see märk, et ta vajab mõistmist, toetust ja võimalust oma tundeid turvaliselt väljendada. Läbikukkumise tunne ei tähenda, et elu oleks läbi. See tähendab, et midagi vajab tähelepanu, muutust ja uut vaatenurka. Sageli algab tõeline pööre just hetkest, kui keegi päriselt kuulab.
