Elus tuleb ette aegu, kus tundub, et kõik, mida me teame ja armastame, variseb meie ümber kokku. Need on hetked, mis panevad proovile meie sisemise tugevuse ja vastupidavuse. Olgu selleks siis töökaotus, lähedase surm, suhte lõppemine või muu sügavalt mõjutav sündmus – see kõik võib tekitada tunde, nagu oleksime ‘katki’. Kuidas aga sellistes olukordades toime tulla? Kuidas leida jõudu, kui kogu maailm näib olevat vastu meile? Allpool on välja toodud mõned strateegiad ja sammud, mida saab kasutada sellistel rasketel aegadel.
Mõista, et on normaalne olla ‘katki’
Esimene samm on mõista, et on täiesti normaalne tunda end aeg-ajalt katkisena. Me oleme kõik inimesed ning meie emotsioonid on osa meie inimlikkusest. See, et tunneme valu või leina, ei tee meist nõrku, vaid kinnitab, et me oleme võimelised sügavateks tunneteks. Selliste tunnete allasurumine või eitamine võib pikemas perspektiivis tekitada rohkem kahju kui nende tunnistamine ja läbitöötamine.
Otsi tuge
Kui tunned, et ei suuda üksinda toime tulla, on oluline otsida tuge. See tugi võib tulla sõpradelt, perelt, terapeutidelt või tugirühmadelt. Mõnikord võib abi saamine professionaalilt olla eriti kasulik, kuna nad on koolitatud toetama inimesi läbi nende raskete aegade. Tugirühmad võivad samuti pakkuda lohutust, kuna seal kohtad teisi, kes on läbi elanud sarnaseid kogemusi.
Lubage endal leinata
Lein on keeruline protsess ja sellel on mitu etappi. Inimestena võime tunda kiusatust seda kiirendada või vahele jätta, kuid on oluline leinaprotsessi austada ja lasta sel loomulikul viisil edasi liikuda. See võib hõlmata nutmist, kirjutamist, kunsti või mis tahes muud väljendusvormi, mis aitab teil oma tundeid töödelda.
Ole enda vastu leebe
Oma kriitika või enesevigastamise hääle vaigistamine võib olla raskete aegade üks suurimaid väljakutseid. Me võime end süüdistada või tunda häbi, kuna me ei suuda olukorraga toime tulla nii, nagu meie arvates ‘peaksime’. Sel hetkel on oluline olla enda vastu leebe ja mõistev, täpselt nagu oleksime kellegi teise vastu, keda armastame ja hoolime.
Tee väikesi samme
Võib tunduda ülekaalukas mõelda suurele pildile, kui elu on just kokku varisenud. Selle asemel keskendu väikestele sammudele ja saavutustele. Iga päev midagi väikest ette võtta – olgu see siis jalutuskäik, meditatsioon, kokkamine või lihtsalt päevikusse kirjutamine – võib anda tunde, et sa liigud edasi.
Tunnusta oma tundeid
Väga oluline on tunda kõiki oma emotsioone, isegi kui need tunduvad talumatud. Emotsioonide mahasurumine või nende eest põgenemine ei vii nende lahustumiseni, vaid võib hoopis põhjustada neile liigset tähelepanu ja võimendada neid. Tunnusta oma tundeid ilma hinnanguteta, luba endal tunda viha, pettumust, kurbust või ükskõiksust. Tunded ei defineeri sinu identiteeti ega määra su tulevikku, nad on lihtsalt reaktsioonid hetkel toimuvale.
Hangi päevakavale ja rutiinidele
Kui kõik tundub olevat kaos, võib rutiini loomine anda päevale struktuuri ja ennustatavust. Väikesed igapäevased rutiinid, nagu hommikune meditatsioon või õhtune jalutuskäik, võivad aidata tuua meelerahu ja stabiilsust. Rutiinid loovad turvatunnet ja aitavad meil end tunda vähem katkisena.
Tee asju, mis sind rõõmustavad
Leia tegevusi, mis toovad sulle rõõmu või vähemalt pakuvad väikest distraktsiooni praegusest valu- või stressitsüklist. Olgu selleks siis lemmikraamatu lugemine, filmi vaatamine, looduses viibimine või mõne hobi harrastamine – väike rõõm võib aidata taastada sisemist tasakaalu.
Otsi perspektiivi
Mõnikord, kui me oleme oma murede ja valu keskel, võib tunduda, et meie olukord on lõplik ja muutumatu. Perspektiivi otsimine, näiteks lugude või juhtumite kaudu teiste inimeste elust, kes on samuti raskustest läbi tulnud, võib aidata meil mõista, et praegused raskused ei pruugi olla igavesed.
Planeeri tulevikku
Kuigi see võib tunduda kauge ja võimatu, on oluline mõelda tulevikule ja teha plaane. See ei pea olema midagi suurt – väikeste eesmärkide seadmine ja nende poole liikumine võib aidata sul taastada kontrolli tunnet oma elu üle.
Pea meeles: Sa pole üksi
Kõige olulisem on mõista, et sa ei ole oma raskustes üksi. Iga inimene kogeb elus hetki, kus tundub, et kõik laguneb. Ühenduse otsimine teistega, kes mõistavad ja toetavad, võib aidata sul tunda end vähem isoleerituna.
Katki olek ei ole märk nõrkusest, vaid inimlikkusest. See on loomulik osa elust ja kasvamisest. Kui tunnistame oma haavatavust ja otsime tuge, võime leida endas tugevuse, mis oli peidus just nende katkiste kohtade taga. Ja aja jooksul, hoolitsedes enda eest ja lastes teistel end aidata, võime leida, et kokku varisenud maailm hakkab jälle üles ehitama – teistsugune, aga ikkagi ilus.
