Kristjan Jaani ELi siseministrite kohtumisel: Euroopa Liit peab tugevdama välispiiri ja rakendama ühtset tagasisaatmispoliitikat
Siseminister Kristian Jaani osaleb täna Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste mitteametliku nõukogu kohtumisel Sloveenias. Kohtumine keskendub muuhulgas ELi rändepoliitikale ja Schengeni ala tulevikule.
Siseminister Kristian Jaani sõnul on Eesti jaoks oluline saavutada Euroopa Liidu rändehalduses terviklik lahendus, mis hõlmaks tugevat ELi välispiiri, rändealast suhtlust kolmandate riikidega, tagasisaatmist ja varjupaigapoliitikat.
„Viimaste nädalate sündmuste taustal, usun, et liikmesriigid jagavad muret Leedu-Valgevene piiril toimuva osas. See näitab muuhulgas, kui oluline on ELi tasandil toimivate tagasivõtulepingute olemasolu. Vajame ELi ühtset tagasisaatmispoliitikat. See on eriti oluline väikeriikide jaoks, kelle kontaktvõrgustik ja tagasisaatmise võimekus kolmandatesse riikidesse on sageli piiratud,“ rääkis Jaani.
Rände välismõõtme kõrval peame Jaani sõnul keskenduma ka tugevale ELi välispiirile ja jätkama arutelusid eelnõude osas, mis aitaksid Euroopa Liidu välispiiri valvamist tõhustada. „Oleme Euroopa Liidu välispiiri osas varasemaltki rõhutanud, et Schengeni tõrgeteta toimimine ja vaba liikumine on Eesti jaoks prioriteetne. Seega, mida tugevamini on valvatud ja kaitstud Euroopa Liidu välispiir, seda ladusam on liikumine Schengeni aladel.“
Minister tõi välja, et on oluline kokku leppida, millised on Schengeni piirieeskirjades välispiiri valvamise miinimumnõuded piiriületuspunktide vahelisel alal ning seda konkreetse piirilõigu, näiteks maismaa- või merepiiri, eripärasid arvesse võttes. Eesmärk peab olema tagada liidu välispiiri ühtlaselt kõrge valvamise tase ja tuvastada seekaudu kõik piiriületused, sealhulgas ka ebaseaduslikud.
Samuti peatutakse nõukogu kohtumisel praegu samuti aktuaalsel teemal, milleks on kuritegevusvastane võitlus digiajastul. Eesti seisukoht on siseministri sõnul alati olnud see, et õiguskaitse- ja julgeolekuasutustel peab olema tehnoloogia arendamist ja kasutamist võimaldav õiguslik raamistik. Jaani sõnul on digitaliseeruvas maailmas kuritegevusega sammupidamiseks hädavajalik, et leiaksime ELi tasandil toimiva ja jätkusuutliku lahenduse sideandmete säilitamisele ning kasutamisele kuritegevuse tõkestamiseks ja ohvrite aitamiseks.
Õiguskaitseasutustele on üha digitaliseeriva kuritegevuse tingimustes sideandmete säilitamine ja nende piiriülene operatiivne kättesaadavus ja nende säilitamine kriminaalmenetluste eduka läbiviimise seisukohast olulisim lahendust vajav küsimus. Seetõttu vajab teema Euroopa Liidu tasandil ühtset lahendust, mis arvestaks nii tehnoloogia arenguga kui ka looks tasakaalu julgeoleku ja privaatsuse kaitse tagamise vahel,“ märkis Jaani.
Allikas. https://kesknadal.ee/
