Kuna meedia vahendusel on kõlanud mitmed argumenteerimata, hinnangulised ning ühepoolselt tõlgendatud väited, siis ministeerium saatis omavalitsuste esindajatele ja volikogude liikmetele täiendava selgituse haridusleppes läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud punktide kohta ning vastas ka 4. novembril ministri ja volikogude liikmete veebikohtumisel esitatud küsimustele.
Minister Kristina Kallas avaldab tänu kõigile, kes on läbirääkimiste protsessis sisuliselt kaasas olnud ning esitanud konstruktiivseid ettepanekuid ning avaldab lootust, et omavalitsused mõistavad leppe sõlmimise tähtsust ning kõik osapooled kirjutavad hea tahte lepingule alla. „Õpetajate järelkasv on ju meie kõigi ühine vastutus. Õpetajate töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid,“ sõnas minister.
Haridusleppe sõlmimise eesmärk on anda üldhariduse õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud paindlikkust ning kooli pidajate ja -juhtide autonoomiat.
Ka haridusleppe sõlmimise järel lepivad endiselt õpetajate tööülesannetes ja koormuses kokku koolijuht ja õpetaja. Hariduslepe ei kehtesta riiklikku tunni normkoormust. Seda ei pea vajalikuks ükski osapool, sest see rikuks täna toimivat autonoomset korraldust. Läbirääkijad pidasid oluliseks säilitada autonoomia ja samas leppida kokku üldistes õpetaja koormuse tingimustes, millest lähtuda kõikidel koolipidajatel. Eesmärk on sõnastada üleriigiline raam-kokkulepe, millega tagatakse õpetajatele mõistliku koormusega töötamine.
Rakendatava karjäärimudeli eesmärk on toetada iga õpetaja professionaalset arengut, head ja tõhusat õpetamist ning haridusuuendust. Igal õpetajal on võimalik saada osa karjäärimudelist – kõik saavad oma karjääri kavandada ning tegutseda karjäärieesmärkide saavutamise nimel. Samuti on kõikidel õpetajatel võimalus taotleda vanemõpetaja ja meisterõpetaja kutset, saavutada kolmas ja neljas karjääriaste ning vastavalt ka 1,1 ja 1,3 kordne töötasu alammäär.
Karjäärimudeli edukaks kasutuselevõtuks on plaanis suurendada kooli pidajatele eraldatavat tööjõukulude diferentseerimise komponenti 20 protsendilt 24 protsendini. See annab kooli pidajale senisest suurema autonoomia ja võimaluse senisest enam diferentseerida õpetajate töötasu. Omavalitsuse autonoomiat suurendab ka leppe punkt, millest tulenevalt kehtestab palgakorralduse õpetaja ametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja koolijuht, mitte riik.
Karjäärimudeli rakendamiseks vajalikud vahendid planeerib valitsus riigieelarvesse 2026. aastaks. 26. septembri 2024 valitsuskabineti istungil võttis valitsus teadmiseks, et karjäärimudeli rakendamiseks on vajalik planeerida 2026-2028 aastateks täiendavad vahendid. Millistest vahenditest konkreetselt saab karjäärimudeli rakendamiseks raha kasutada, selgub 2026. aasta riigieelarve tegemise käigus, sest selle aluseks on prognoosidele vastav maksulaekumine ja kärbete tegemine. Tänaste prognooside kohaselt on võimalik täiendavaid vahendeid karjäärimudeli rakendamiseks riigieelarves planeerida 2026. aastast alates.
Riigieelarve strateegiasse kavandatud haridustoetuse summad aastatel 2025-2028 on arvestuslikud ning võtavad arvesse ka õpilaste arvu vähenemise. Arvestusliku kulu puhul tuleb teadvustada, et toetuse summad täpsustuvad iga aasta 10. novembril, sest õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel lähtutakse õpilaste arvust
Haridus- ja Teadusministeerium tegi jaanuarikuus ettepaneku alustada üldhariduskoolide õpetajate karjäärimudeli, koormuse ja töötingimuste teemal läbirääkimisi omavalitsuste, erakooli pidajate, õpetajate esindusorganisatsioonide, koolijuhtide esindusorganisatsiooni ning ministeeriumi vahel. Hariduslepe on hea tahte leping, mis sõlmitakse kolmeks aastaks: 2026-2028. Osapooltele on saadetud hariduslepe allkirjastamiseks ning selle ühine sõlmimine toimub 9. detsembril.
