Sotsiaalkindlustusamet pikendas koostööpartneri SOS Lasteküla Eesti Ühinguga lepingut, mille alusel jätkub 2020. aastal alguse saanud kriisi- ja erihooldusperede projekt ka 2023. aastal.
Kriisihoolduspere pakub ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalist võimalust viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem) ja pere peab olema valmis last vastu võtma kahetunnise etteteatamisega.
Eesti kriisihoolduspered aastal 2023 – kes nad on?
Kriisihooldusperesid on Eestis praegu kokku kuus ja nad asuvad üle Eesti eri kohtades, nii linnas kui ka kauni loodusega maapiirkondades: Tallinna kesklinnas, Tapal, Toila vallas, Lääne-Harju vallas, Viljandimaal ja Põlvamaal.
Kriisihoolduspered on tavalised pered. Nende seas on abielupaare, üksikvanemaid ja samasoolisi paare. On nii lastega kui ka lasteta peresid. On bioloogiliste lastega ja ka teises peres sündinud lastega peresid.
Osades peredes tervitavad lapsi lisaks pererahvale ka kassid, koerad, kitsed, lambad, haned, papagoid, merisead ja teised linnud-loomad, kes pakuvad igapäevast paiteraapia võimalust. Ühes peres on ka koolitatud teraapiakoer.
Peredel on erinevad huvid ja oskused alates kitarrimängust ja kokakunstist kuni loodusvaatluse ja aianduseni, millest peres viibivad lapsed samuti osa saavad.
Kõiki peresid ühendab soov pakkuda hoolitsust ja tuge lapsele keerulisel eluperioodil, samuti on kõikidel peredel kogemus laste eest hoolitsemisel.
Kriisihooldusperes viibimine pakub lapsele võimalust saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus.
Peredesse on oodatud nii eesti- kui venekeelsed lapsed, osa peredest on valmis vastu võtma ka mitu ühe pere last.
Mitu last 2022. aastal kriisihooldusperedest abi sai?
2022. aastal viibisid lapsed kriisihooldusperedes 12 korral, viiest päevast kuni erandkorras viie kuuni. Lapsed olid vanuses 1 kuni 15 aastat. Kriisihooldusperedesse paigutati nii üksiklapsi kui ka ühe pere kaks või kolm last korraga. Noorim laps, kes vajas mullu kiiret kriisipere abi, oli 1aastane.
Erihoolduspered
Erihoolduspere tagab lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge. Erihooldusperesid on Eesti eri piirkondades praegu kokku kolm: Tallinnas, Toila vallas ja Põlvamaal. Kõik hetkel erihooldusperedes viibivad kolm last on pikaajalisel hooldusel.
Sotsiaalkindlustusameti koostööpartner SOS Lasteküla otsib peresid, kes pakuksid ajutist hoolt lapsele, kel pole oma kodus enam turvaline
Lasteküla Eesti Ühingu ülesandeks on leida kriisi- ja erihooldusperede projekti pered. SOS Lastekülal tuleb leida ka kohalikud omavalitsused, kes soovivad teenuseid kasutada.
Kuigi Eestis on täna juba kuus peret, kuhu saab kriisiolukorras lapse kiiresti paigutada, on vajadus suurem. Võrdluseks: turvakodudesse satub Eestis igal aastal ligi 300 last.
- Kriisihoolduspere tagab lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea vahepeal viibima turvakodus.
- Kriisihoolduspere vanemaks sobib avatud ja soe inimene, kellel on võimalus ja valmisolek pühenduda lapsele ajal, mil laps seda väga vajab.
- Kriisihooldusperel on vajalik varasem laste kasvatamise või lastega töötamise kogemus.
- Kriisihoolduspere peab läbima vajaliku ettevalmistuse ja traumakoolituse.
- Emotsionaalset ja rahalist tuge (Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest) pakub peredele SOS Lasteküla. Peredele makstakse valmisolekutasu.
Soovid lisainfot? Võta ühendust: elmet.puhm@sos-lastekyla.ee, 5814 7797.
Kriisihoolduspere kogemusest loe lähemalt siit: „Kriisihoolduspere ema: Laps tuleb mõnikord öösiti ja katsub mind, et veenduda, et ma olen alles“ avaneb uues vahekaardis.
Fotol: SKA kriisi- ja erihooldusperede peaspetsialist Agnes Kulmar
