Tänasel Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil selgitas Riigikogu liige Martin Repinski ajakirjanduses tema kohta esitatud väiteid võimaliku avalike vahendite kasutamise kohta kõrvaltegevuste rahastamiseks ja kolmandate isikute kulude katmise asjus. Komisjon otsustas paluda süüteotunnuste olemasolu kontrollimiseks asja uurida Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude bürool.
Komisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul tuleb teha täielikult kindlaks, kas maksumaksja raha kasutamisel on seadust rikutud. „Vaatasime dokumente ja kuulasime kolleegi ja vaist ütleb, et kõik ei ole korras. Saame konstateerida, et huvide deklareerimisel on puudujäägid, aga kas muu on juriidiliselt ja sisuliselt korrektne, ei saa komisjon ise tuvastada ja seetõttu otsustasime edastada meie kogutud info Keskkriminaalpolitseile, kes on pädev hindama võimalikke süüteotunnuseid,“ sõnas Odinets.
Esimees viitas, et istungil käsitleti kolme teemat. „Küsisime kolleegi taksosõidu kohta ja kas ta on selleks kasutanud avalikke vahendeid, teiseks uurisime eluasemekulude hüvitamise kohta. Kolmandaks juhtisime tema tähelepanu sellele, et ta pole oma huvide deklaratsiooni korrektselt täitnud hoolimata mitmest komisjoni saadetud meeldetuletusest,“ selgitas Odinets.
Nimelt tuletas korruptsioonivastane erikomisjon 2020. aastal vähemalt kolmel korral Repinskile meelde, et ta deklareeriks oma sõiduautod ja samuti üürikorteri. Avalikkuses mitut oma sõiduvahendit demonstreerinud Repinski huvide deklaratsioonis läbi aastate kirjas olnud ainult üks 1991. aasta Ford. Samuti on Repinski deklareerinud liisingu, aga mitte sõidukit, mida liisib. Korruptsioonivastase seaduse järgi tuleb aga Riigikogu liikmel deklareerida kõik sõidukid, mida ta kasutab rohkem kui kaks kuud. Repinski tunnistas istungil, et tal on mitmeid sõidukeid ja lubas edaspidi huvide deklareerimisse hoolsamalt suhtuda.
Komisjoni aseesimehe Valdo Randpere hinnangul on uurimine põhjendatud, kuid lisaks tuleks tulevikus taoliste asjade kordumise riski vähendamiseks asja vaadata ka laiemalt ning leida võimalus huvide deklaratsioonides esitatava info automatiseerimiseks. „Vana IT-spetsialistine ütlen, et deklaratsioonid peaksid olema automaatselt võrreldavad ning peaks leidma viise saada sinna eeltäidetud andmed,“ lausus ta.
