Kuigi eriolukorra ja piirangute tõttu on eestimaalased leidnud tee loodusesse, on välisturule orienteeritud loodusturismiettevõtjatele aasta olnud ränk, kirjutab Lääne Elu.
„Loodus- ja linnuvaatlusturism sai kõige valusamini pihta, sest linnuvaatluse tippaeg aprilli algusest juuni keskpaigani jäi just eriolukorra aega,” ütles ornitoloog ja linnugiid Tarvo Valker.
Ka sügisel, kui on lindude rände tipphooaeg, hakkasid kehtima reisipiirangud. Et linnuvaatlejad on enamasti välismaalased, on välisturismile orienteeritud loodusturismiettevõtjad Valkeri sõnul hinnanud oma käibe languseks 80– 90 protsenti.
Valker möönis, et Eesti inimesed on küll hakanud rohkem looduses liikuma, kuid turismiettevõtjate elushoidmiseks sellest ei piisa. Pealegi kasutab eestlane looduses viibimiseks rohkem tasuta võimalusi – RMK matkaradu ja puhkekohti – ning rändab ringi omal käel. See tähendab omakorda, et teenusepakkujatel jääb raha saamata. Kui eestlane ka võtab matkajuhi või loodusgiidi, siis enamasti lühemaks ajaks kui välismaalane.
„Kui eestlast teenindame kolm-neli tundi, siis selle nimel tuleb palju rohkem tööd teha kui nädal aega kohal oleva välisturisti teenindamiseks,” rääkis Valker.
Ka majutuskohtadele meeldib välismaalt saabuv loodusturist seetõttu rohkem, et ta on rahulik, peatub ühes kohas pikemalt ja kasutab rohkem kohapeal pakutavaid teenuseid. „Oleme Eesti turistidele väga tänulikud, aga nad ei suuda kogu Eesti turismisektorit üleval pidada,” ütles Anna Kabral Altmõisa külalistemajast.
