Keskpankade selle nädalased intressitõusud võivad jääda ka viimasteks. Laenumaksete suurenemine on paljude perede elu muutnud keerulisemaks, kuid aina enam leidub ka inimesi, kes kõrgetest intressimääradest raha hoiustades kasu lõikavad.
Kas viimane intressitõus?
Kui kogu maailm on kuumade ilmade eest rannapuhkusele põgenenud, siis keskpankurid pidid sel nädalal tegema veel viimase pingutuse ja kogunema järgmiseid rahapoliitilisi otsuseid vastu võtma. Tõsi, nii kolmapäevane USA föderaalreservi otsus, kui neljapäevane Euroopa keskpanga teadaanne ei tulnud kellelegi üllatusena. Järjekordse intressitõusu järel kujunes Ühendriikides baasintressimääraks vahemik 5,25-5,5%, samas kui Euroalal saab keskpangas raha hoiustada edaspidi 3,75% intressimääraga.
Kui praegused intressitõusud olid juba ette teada, siis oluliselt ebaselgem on see, mida toob tulevik. Nii Ühendriikides kui Euroopas on nö „peavoolu“ seisukohaks see, et tõenäoliselt on mõlemad suured keskpangad jõudnud intressitõusudega lõpp-punkti ja siit edasi jäädakse äraootavale positsioonile. Loomulikult pole see päris see, mida on öelnud keskpankurid ise. Nemad on oma kommunikatsioonis jäänud meelega pigem hägusaks ja toonitanud, et vajaduse korral on intresse võimalik tõsta ka edaspidi. Teisalt on selge, et praegune intressitõusude laine on olnud erakordselt kiire ja ravimi sedavõrd tempokal manustamisel tuleb vahepeal hinge tõmmata, et näha, kas ravim toimib ja patsient ravile ka vastu peab.
Reaalmajandusest rääkides on alusinflatsioon muidugi jonnakalt kõrge mõlemal pool ookeani. USAs on alusinflatsioon väikese jõnksu allapoole teinud, ent Euroopas püsib see jonnakalt 5,5% kandis. Samas on kõrgemad intressimäärad oluliselt pärssinud ettevõtete laenamisaktiivsust Euroalal. Et kraane mitte päris kinni keerata, soovitakse näha, mis hakkab juhtuma järgnevatel kuudel. Olulised panused on seejuures pandud turismihooaja vaibumisele, mis peaks hakkama piirama senist teenusmajanduse vohamist.
Hoiused on kasvamas
Reeglina on intressitõusudest rääkides fookuses olnud inflatsiooni piiramine ja kuidas kõrgemad intressimäärad suurendavad laenumakseid, mistõttu on inimesed sunnitud vähem tarbima. Samas on kõrgema intressi teiseks pooleks ka võimalus oma raha pealt rohkem teenida. Nii nagu on tõstnud intressimäärasid Euroopa keskpank, nii on viimastel kuudel kiirelt üles liikunud intressimäärad, mida Eesti kommertspangad on valmis raha tähtajalise hoiustamise eest klientidele maksma. Kui eelmise aasta lõpu seisuga seisis tähtajalistel hoiustel 14% kõigist majapidamiste deposiitidest, siis tänaseks läheneb nende osakaal veerandile. Koos intressimäärade tõusuga on taas suurenema hakanud ka hoiuste maht tervikuna. Tulenevalt kõrgest inflatsioonist ent suhteliselt hoogsast tarbimisest, olid majapidamiste hoiuste mahud eelmise aasta teises pooles väikeses languses. Sel aastal on hoiused aga taas kasvama hakanud, suurenedes kuust-kuusse võrdluses keskeltläbi umbes poole protsendi jagu.
Laenamisaktiivsus on veidi paranenud
Muutused majanduskonjunktuuris ja üldine ebakindlus majanduse tuleviku osas on muidugi mõjutanud ka eestlaste laenamisaktiivsust. Uute laenude võtmine hakkas vähenema juba eelmise aasta teisest poolest ning kuna kõrgemad intressimäärad on pannud inimesi ka laenusid tagastama, siis on näiteks majapidamistele väljastatud kodulaenude arv tervikuna isegi kahanenud. Teisalt on märgata ka mõningaid positiivseid märke ja viimastel kuudel on kodulaenude arv taas kasvutrendis liikunud. Tarbimislaene on eestlased hakanud aga varasemast hoopis rohkem võtma. Kui 2022. aasta esimese kuue kuu jooksul väljastati neid 130 miljoni eest, siis 2023. aasta esimeses pooles pea 150 miljoni eest. Kuigi mõni võiks siin nüüd öelda, et põhjuseks on eestlaste raske elu, mis ei võimalda teisiti ots-otsaga kokku tulla, siis tegelikult on ka tarbimislaenud reeglina väga tundlikud majandustsükli osas. Kui laenaja kardab oma töö ja sissetuleku pärast, siis ei ole ta valmis ka laenu võtma.
Eestlased investeerivad rohkem
Kuigi kõrgemad intressimäärad lubavad nüüd raha teenida seda turvaliselt pangakontol hoides, siis vaevalt suudab see murda eestlaste seas aina süvenevat trendi proovida kätt ka investeerimismaailmas. Nimelt näitab Eesti Panga poolt korraldatud leibkondade finantskäitumise uuring, et viimastel aastatel on eestlased muutunud aktiivsemateks investoriteks. Uuringu kohaselt on aktsiaid, investeerimisfondide osakuid ja muid finantsvarasid omavate leibkondade osakaal aastatel 2017–2021 enam kui kahekordistunud. Küsitluse kohaselt omas viimati aktsiaid 9% ja investeerimisfondide osakuid 8% Eesti elanikkonnast, mille poolest oleme lähedale jõudmas Euroala riikide keskmisele. Uuringu kohaselt kasvas finantsvarade omamise tõenäosus peamiselt nooremate inimeste seas. Nii suurenes 16–34aastaste seas aktsiate omamismäär aastatel 2017–2021 4%lt 13%ni, investeerimisfondide oma 3%lt 16%ni ja kolmanda samba fondide oma 12%lt 26%ni. See näitab, et Eestis on investeerimiskäitumine muutumas, kuid põlvkondade erinevused on selle aja vältel suurenenud – investeerimine näib huvitavat ennekõike just noori.
Traditsiooniliseks eestlaste rikkuseks jääb endiselt tema enda kodu. Finantskäitumise uuringu põhjal moodustab just see valdava osa eestlaste varade väärtusest. Eestis on koduomamise määr olnud traditsiooniliselt kõrge, seda eriti Lääne-Euroopaga võrreldes. Põhjuseks on siin ennekõike 90ndate omandireform, kus valdav osa Eesti elanikest oma kodu omanikuks sai. Üllatavalt ei ole vähemalt uuringu põhjal kodu omamine vähenenud vaid vastupidi isegi pisut suurenenud. Seega ei saa öelda, et trend kinnisvara üürimiseks Eestis nii suur teema oleks, kui sellest kiputakse arvama. Ja vaevalt suudavad eestlaste usku enda kodu omamisse murda ka kõrgemad intressimäärad.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
