Koos magamine on paljudele paaridele iseenesestmõistetav. Siiski pole ebatavaline, et paarid magavad ühel või teisel põhjusel erinevates voodites. Olgu põhjus mis tahes, aga paaripsühhoterapeudil on erinevates voodites magajatele olulisi nõuandeid.
Koos magamine pole iga paari jaoks igapäevane. Võite magada erinevates voodites lihtsalt seetõttu, et jagatud voodis on uni häiritud: teine inimene norskab, norskab või pöörab end unes valjult. Kaaluvahe võib olla selline, et madrats kõigub, kui teine magamisasendit vahetab. Või on söögitoas temperatuurieelistuste erinevused.
Erinevates voodites magamise taga võivad olla ka erinevad rütmid: üks läheb vara magama, teine jääb sinna hilja õhtul – ja hommikul sama asi vastupidi.
Kui teil on tundlik uni, võivad sellised asjad kergesti muutuda problemaatiliseks.
– Naiste menopausi tõttu võib uni muutuda häirete suhtes tundlikumaks, meenutab Mielipalvelui paari- ja perepsühhoterapeut Marja Laakso .
Eraldi või koos magamine ei räägi iseenesest suhte seisust
Laakso nendib, et erinevates voodites magamine ei ütle iseenesest, kas suhte seis on hea või halb. Magamiskorralduse taga olevad põhjused räägivad sellest rohkem kui ka see, kas lahendus on mõlemaid pooli rahuldav.
– Mõnikord on oletused, et suhe läheb halvasti, kui magad erinevates voodites. Suhteprobleemide põhjused peituvad aga enamasti mujal kui voodis, kus magad.
“Suhteprobleemide põhjused peituvad tavaliselt mujal kui voodis, kus magad.”
Tihti kolime veidi vaikselt erinevatesse vooditesse, kui oleme veidi kauem koos olnud. Vanuse ja pika suhtega hakkame ihkama oma ruumi ja magamismugavust.
Teisalt on erinevates tubades magamine levinud ka imikueas, kui lapsed võtavad teise abikaasa ruumi kaheinimesevoodis või üks vanematest kolib lapse tuppa.
Alati eraldi magamine ei ole samuti pidev, vaid tõmbutakse aeg-ajalt või ainult osaks ööks oma tubadesse magama. Alguses võite olla koos magama jäänud, kuid mingil hetkel öösel kolib teine inimene rahulikuma une poole püüdledes oma voodisse.
– Peredes on mitmesuguseid öörallisid, kinnitab Laakso.
Hea on peatuda ja mõelda erinevates voodites magamise peale
Laakso rõhutab, et alati on hea peatuda ja mõelda erinevates voodites magamise peale, eriti kui oled mingil põhjusel lihtsalt sellesse triivinud.
– Mis on magamise korralduse taga? Kas see on mõlema soov? Kas mõlemad on lahendusega rahul või kannatab üks olukorrast? Laakso loetleb küsimusi, mille üle mõtiskleda.
Laakso tuletab meelde, et oluline on teema ühiselt ja avatult arutada, olenemata sellest, kas olete otsustanud koos magada või on kõnealune korraldus vaid soovi tasemel. Kui soovite proovida magada erinevates voodites, peaksite selgelt selgitama, miks koos magamine pole mõttekas.
Pärast seda saate teemat koos arutada.
– See on tegelikult kõige olulisem nõuanne, mis mul selles küsimuses on: rääkige lahendusest valjusti.
Kui oled unehäirete tõttu erinevatesse ruumidesse kolinud, kuid teise inimese norskamine või kehafunktsioonide helid häirivad muul põhjusel, tuleks see ka iseendaga läbi teha ja partneriga rääkida.
Kas taustaks on näiteks ülitundlikkus heli suhtes või on suhted muidu nii halvad, et ei talu teist inimest enda ümber üldse?
– Kui suhtes on armastust, siis talub see paremini igapäevaseid kehafunktsioonidega seotud asju, näiteks unes hingeldamist või kõhugaase. Heas suhtes oskad isegi huumorit visata, toob Laakso välja.
Arvestada tuleb mõlema soovi, vajaduste ja tunnetega
Magamiskorras tuleks arvestada mõlema poole soove, vajadusi ja tundeid. Samuti on hea olla valmis kompromissideks, kui koos magamine on teisele poolele oluline: äkki saame nädalavahetustel koos magada ja nädala sees oma voodisse ümber lülitada?
Avameelselt erinevates voodites magamise üle arutledes vähenevad sellega kaasnevad võimalikud riskitegurid.
– Eri voodites magamise tõttu ei kandideeri keegi suhteteraapiasse, aga probleemidest rääkima hakates kuuleb väga sageli paarikesi ütlemas, et me ei maga enam isegi ühes voodis, kirjeldab Laakso.
Mõnikord võib teise voodisse kolimine olla viis suhetes tekkinud konfliktide lahendamiseks. Pärast tüli või halba tuju taandume erinevatesse tubadesse magama ja sumpama.
Laakso toob välja, et harjumus pole kuigi konstruktiivne.
– Tõmbumine toob kergesti kaasa hülgamise ja üksijäämise kogemuse. Konstruktiivsem oleks ausalt kommunikeerida, miks on tekkinud vajadus taganeda.
Üksi magamine võib olla isegi vara ja külgetõmbe alalhoidja
Oluline on ellu kaasata piisavalt aega ja ruumi õrnusele, lähedusele ja seksuaalsusele, isegi kui koos magamine pole võimalik või soovite lihtsalt magada erinevates tubades.
– Üheskoos saate mõelda erinevatele rutiinidele, et tagada ühenduse säilimine. Võib isegi kokku leppida, et esmaspäeval keedame teed ja räägime juttu, teisipäeval kaisutame diivanil ja reedel läheme pärast sauna samasse voodisse magama, näitlikustab Laakso.
Lahti magamine võib muuta suhte isegi varaks. Kui teise inimese norskamine ei häiri, saavad mõlemad piisavalt magada ja võimalik vaidlus norskamise üle lõpeb.
Kuid võib olla veel üks üllatavam vara.
– Paljudes suhetes võib erinevates voodites magamine toimida ühe sädeme ja külgetõmbe alalhoidjana.
Kui te ei kuule teise inimese norskamist või ei näe suust ila jooksmas, võib olla lihtsam teisele inimesele erootiliselt häälestuda. Ja kui lähete samasse voodisse, ei lähe te suure tõenäosusega sinna lugema ega mobiiltelefone vaatama.
– Kohtumine teise inimesega muutub erilisemaks, kui ehk valmistute ka koos voodis hetkeks veidikeseks, pannes selga kitsama aluspesu ja pestes end hästi lõhnavaks.
Teisisõnu, juhuslikum koos magamine omandab selgemalt seksuaalse tähenduse. See võib olla eriti oluline suhetes, kus probleem on selles, et suhe on muutunud igapäevaseks.
– Vana nali ütleb, et enne lõhnas magamistuba habemeajamise ja parfüümi järele, täna peeru ja valugeeli järele. Erinevates voodites magamine võib seetõttu seda parfüümilõhna magamistuppa rohkem tuua, arvab Laakso.
