Haridusministeeriumi esialgse plaani kohaselt pidanuks koolipäev alates 1. septembrist algama kell üheksa hommikul. Kuid omavalitsused hoiatavad, et muudatus on kiirustades tehtud ja selleks ei ole vajalikku infrastruktuuri ega rahalist katet. Nüüd tunnistab ka ministeerium, et muudatus lükkub tõenäoliselt edasi.
Saaremaal, kus enamik inimesi alustab tööpäeva kell kaheksa ning koolitunnid algavad tavaliselt 8.00 või 8.30, tähendaks tundide hilisem algus uut transpordikorraldust. “See muudatus mõjutaks üle 20% kogu ühistranspordivõrgust. Meil oleks vaja lisabusse ja see tähendaks arvestatavat lisakulu,” sõnas Saaremaa abivallavanem Kaarel Tang.
Lisaks peaks omavalitsus uute nõuete järgi rajama seniste teeristipeatuste asemele korralikud koolibussipeatused. Saaremaal on selliseid peatusi umbes 140 ja ühe rajamine maksab 2000 eurot – see tähendaks valdavalt sadu tuhandeid eurosid lisakulu.
Probleemid ei piirdu transpordiga. Valdade ja linnade liit esitas ministeeriumile kuue lehekülje pikkuse nimekirja kitsaskohtadest. Näiteks ei mõisteta, miks esitatakse identsed nõuded nii algkoolidele kui ka gümnaasiumidele, sealhulgas turvanõuded akende ja uste osas.
Kõige suuremaks mureks peetakse siiski koolipäeva hilisemat algust. “See eeldab pikki läbirääkimisi, põhjalikku ettevalmistust ja ajaplaneerimist. Kolme-nelja kuuga seda teha ei saa,” ütles Robert Lippin, valdade ja linnade liidu haridusnõunik. Tema sõnul peab arvestama ka tööandjate, lapsevanemate ja laiemalt ühiskonna valmisolekuga muuta päevakava.
Haridusministeeriumi õppekava valdkonna juht Marjeta Venno kinnitas, et muudatuse rakendamise tähtaeg lükkub edasi: “See on liiga lühike aeg. Me anname rohkem hingamisruumi ja ei nõua, et kõik oleks 1. septembriks valmis.”
Õpilaste seas on kell 9 algav koolipäev üldiselt populaarne, kuid rahulolematust tekitavad muud plaanitavad muudatused. Näiteks plaanitakse kaotada kontrolltööde arvu piirang, mis seni aitas vältida liigset koormust. “See võimaldaks õpetajal teha igas tunnis kontrolltöö, mis pole vaimse tervise mõttes jätkusuutlik,” märkis Õpilasesinduste Liidu esimees Karl Erik Kirss.
Ministeerium põhjendab reeglist loobumist sellega, et seda ei täidetud nagunii ning seega peeti seda mõttetuks.
