Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) edastas hiljuti kohalikele haridusasutustele teate, väites, et eeloleval reedel kavandatav õpetajate hoiatusstreik ei vasta seadusele. Selle väite on aga ümber lükanud haridustöötajate esindaja Reemo Voltri, nimetades ministeeriumi teavitust eksitavaks ja demagoogiliseks.
Ministeeriumi kommunikatsioon koolidele tugines seisukohale, et palga alammäära küsimus ei kvalifitseeru konkreetse töötingimusena, järelikult ei toimu praegu kollektiivset töötüli, mille puhul hoiatusstreik oleks põhjendatud (vastavalt Kollektiivse Töötüli Lahendamise Seadusele (KTTLS) § 2 lõige 1). HTM toonitas ka, et praegusel hetkel on käimas ainult algtasemel palgaläbirääkimised.
Voltri selgitas, et töötasu on keskse tähtsusega töötingimus ja see on kindlalt määratletud. Praegused lahkhelid tulenevad just palga küsimustest, mis tema sõnul kinnitab kollektiivse töötüli olemasolu. Voltri tõi esile, et riiklik lepitaja on töötüli menetlusse võtnud, mis iseenesest näitab, et tegu on ametlikult tunnustatud töötüliga (viidates KTTLS § 8 lõige 1).
Ta rõhutas ka hoiatusstreigi korraldamiseks vajalike kriteeriumide täitmist: streigi kestvus ei ületa üht tundi ning streigist on teavitatud kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Voltri kinnitusel lähtub Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) rangelt seadusandlusest, mille tõlgendust on kinnitanud ka kohtupraktika.
Seega kinnitas Voltri, et kõik nõuded hoiatusstreigi korraldamiseks on täidetud ja seetõttu leiab aset seaduslik õpetajate hoiatusstreik sel reedel.
Lisaks mainis Voltri ERR-ile antud kommentaaris, et HTM-i väljaande sisu on ebatäpne ja eksitav. Tema hinnangul püüab valitsus kas teadlikult eemale juhtida tähelepanu põhiprobleemidelt või on nad asunud olukorda keerulisemaks muutma.
Eesti Haridustöötajate Liit teavitas 3. novembril, et seoses valitsuse viivitamisega palgaläbirääkimistes ja puuduvate konkreetsete ettepanekutega kokkuleppe saavutamiseks, on otsustatud korraldada 10. novembril õpetajate üleriigiline hoiatusstreik.
Foto: Liis P.
