„Olukorras, kus keskmiselt saadetakse Eestis inimese kohta üks kiri aastas ja postkontoris käiakse enamasti paki järel, on ilmne, et senine süsteem on ajale jalgu jäänud,“ ütles Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite. Möödunud aasta lõpus avaldas riigikontroll ülevaate universaalsest postiteenusest (UPT), milles leidis, et postiteenuse praegune korraldus on tarbetult kulukas ja kahjumlik ning seda tuleks ajakohastada, võttes arvesse tarbijakäitumise ja teenusemahtude olulist muutumist.
Esmaspäevast jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus, millega kaotati senised nõuded otseselt postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendati need nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide kaudu.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots kommenteeris kriitikat eilses riigieelarve kontrolli erikomisjonis. „Väga õigetele probleemidele ja temaatikatele suunatud riigikontrolli audit,“ ütles ta. „Postivõrk on liiga poliitiliselt määratud, on vananenud ja ei vasta tehnoloogilistele nõuetele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister on tänase seisuga allkirjastanud määruse, mille kohaselt peab igas maakonnas olema üks mehitatud postkontor. Ülejäänud osas on Eesti Postil vabad käed, korraldamaks, kuidas teenus inimesteni jõuab.“
Inimeste vajadus pakiteenuse järele on oluliselt tõusnud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ütles, et ministeerium loodab juba lähikuudel avalikustada postiseaduse muudatuseks tarviliku väljatöötamise kavatsuse. „MKM on nüüd aga alustanud ka laiahaardelisema õigusakti ehk postiseaduse muutmise eelnõu välja töötamisega,“ sõnas ta. „Lähiajal saadetakse ministeeriumist väljatöötamise kavatsus, millega soovitakse kaardistada olemasolevad probleemid ning pakkuda välja võimalikud lahendused. Aga ma loodan ka väga, et see tekitab diskussiooni ühiskonnas laiemalt postiteenuse tuleviku üle, millist teenust oodatakse ja kuidas seda teenust siis kõige optimaalsemal moel riigi poolt tuleks tagada ja korraldada.”
AS Eesti Post (Omniva) juhatuse esimees Mart Mägi sõnas, et plaanis on kohtumised kõikide kohalike omavalitsustega. „Ainult koostöös nendega on võimalik väga selgelt defineerida, kuidas teenus peab olema kättesaadav ja kas on kvaliteedis veel mõningaid probleeme,“ selgitas ta. „Oluline on tõdeda seda, et universaalse postiteenuse mahud on ajas oluliselt langenud. Samas inimeste vajadus pakiteenuse järele on oluliselt tõusnud, eriti pandeemia ajal.“
Võimaluse osutada postiteenuseid inimese kodus
Mägi rõhutas, et kuigi üheks eesmärgiks on pakiautomaatide tagamine digipädevusega klientidele, ei tohi unustada ka vähem digipädevaid inimesi, kelle jaoks on endiselt olulised postkontorite ja postipunktide olemasolu. „Kui palju neid saab olema, kus kohas need saavad olema – see tulebki välja selgitada koostöös kohalike omavalitsustega,“ ütles ta. „Uus määrus annab meile võimaluse osutada postiteenuseid inimese kodus.“
Uus lahendus on Mägi sõnul suunatud eelkõige äärealadele ja väikesaartele, kus hakkab ringi sõitma ka ratastel postikuller, kes lisaks kirjade ning perioodika koju toomisele, hakkab tooma ja võtma peale ka pakke. „Teenus muutub inimese jaoks mugavamaks – nimelt tuuakse nii universaalne postiteenus kui ka muud teenused otse koju kätte ja postipunkti ei olegi vaja minna,“ kirjeldas ta. „Sellega langevad meie võrgu üldkulud, aga meie saame osutada teenust kõigile, kes jäävad teenuspunktidest kaugemale kui 5 km. Uus määrus näeb ette, et kõik, kes elavad teenuspunktist kaugemal kui 5 km, saavad Eesti Postilt teenust edaspidi tasuta.“
Mägi täpsustas, et kliendil on võimalik ka kuller telefoni või e-maili teel endale külla kutsuda, juhul kui kulleril tema juurde muidu asja ei oleks – näiteks siis kirju või perioodikat tooma. „Väiksemates kohtades võivad õige pea tulla kasutusele ka elektrirattad, mis on varustatud kastidega,“ ütles ta. „Sinna kasti korjatakse ka pakid. Samamoodi see kuller omab teenusringil endaga kaasas piisavat varu ümbrike ja postmarke nii, et ta saab seda teenust osutada kojukande käigus.“
