Konkurentsiamet pikendab 17. augustil ootamatult 4000 euroni megavatt-tunnist hüpanud elektri börsihinna põhjuste uurimist, viidates analüüsitava materjali mahukusele.
17. augustil tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas 682,05 eurot/MWh tasemele ja kella 18 kuni 19 lausa 4000 eurot/MWh peale. Seoses elektrihinna rekordilise kasvuga algatas konkurentsiamet analüüsi, et tuvastada hinnatõusu põhjuseid, mis esialgu loodeti läbi viia kuu ajaga.
Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee sõnul on viimaste nädalate jooksul toimunud mitmeid kohtumisi Balti riikide regulaatorite, süsteemihaldurite ja Nord Pooli esindajatega.
“Analüüsitav andmemaht on suur ja vajame rohkem aega, et vajalik info koondada ning läbi analüüsida. Saame aru avalikkuse suurest huvist ning pingutame, et leida vastused tekkinud küsimustele ning pakkuda välja ka lahendused,” ütles Pärn-Lee reedel.
“Küll on juba teada see, et tootmisvõimsusest 17. augustil puudus ei olnud ning kui Nord Pooli süsteem oleks olnud paindlikum, siis ei oleks hind selliseks kujunenud,” ütles Pärn-Lee.
Lisaks elektrienergiale on oluliselt tõusnud gaasi-, puiduhakke- ja teiste energialiikide hinnad, mille tulemusel on hüppeliselt suurenenud konkurentsiametile esitatud hindade muutmise avalduste hulk.
Pärn-Lee sõnul on toimuv murettekitav. “Konkurentsiamet ei saa otseselt paljudel juhtudel hulgimüügi tasandi ettevõtjate tegevusse sekkuda,” ütles ta. “Kuigi riik on kodutarbijatele taganud kompensatsioonmehhanismid, ei tohi unustada, et tänases olukorras on oluline tagada Eesti majanduse konkurentsivõime tervikuna ja energiakandjate kiire hinnatõus lööb ka ettevõtjaid valusalt.”
Pärn-Lee sõnul lähtub konkurentsiamet seadusest ning kooskõlastab hinnamuudatused vaid juhul, kui need on põhjendatud.
Pärn-Lee sõnul tingivad viimase aja järsud hinnatõusud vajaduse tähelepanelikult jälgida ja vajadusel analüüsida ka elutähtsate teenuste turgude konkurentsiolukorda. Seaduse kohaselt on elutähtsad kõik teenused, mille tarbimisega on elanikkond harjunud.
Konkurentsiamet on fookusesse võtnud lisaks elektri-, gaasi- ja hakkepuidu turgudele ka autokütuste ning toidu jaemüügiturud.
“Olulise turujõuga ettevõtjad ei tohi unustada, et neil on kohustus oma turujõudu mitte kuritarvitada, muuhulgas ei ole lubatud rakendada ebaõiglasi hindu või muid ebaõiglasi äritingimusi. Oluline on ka see, et jaemüüjad ei käituks ebaõiglaselt toidutoojate suhtes, sest toidutootmise toimimine on kriisiajal eriti oluline,” teatas konkurentsiamet.
Err.ee
