| Komisjon hindas 9. detsembril 2024 Eesti esitatud maksetaotlust ja jõudis esialgsele järeldusele, et Eesti on täitnud nõukogu rakendusotsuses kolmanda osamakse kohta sätestatud 18 vahe- ja lõppeesmärki. Kavandatud reformid stimuleerivad kestlike transpordiliikide ja taastuvenergia kasutuselevõttu, parandavad digitaalseid avalikke teenuseid, vähendavad soolist palgalõhet ja tugevdavad Eesti tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, tuues kaasa positiivseid muutusi kodanike ja ettevõtjate jaoks. Taotlus puudutab ka olulisi investeeringuid taastuvenergia tootmisse, kestlikku liikuvusse Rail Balticu viaduktide ehitamise näol ning digiteenuste arendamisse koos pilvetaristule üleminekuga. Peamised maksetaotluse alusel rahastatavad meetmed on järgmised: • Põhjalikud muudatused tervishoiu korralduses: reform parandab Eesti tervishoiusüsteemi üldist vastupanuvõimet ja kriisidega toimetulekut ning tagab sellega inimestele juurdepääsu kvaliteetsetele integreeritud tervishoiuteenustele kogu riigis. Reformiga luuakse hüvitiste süsteem õdedele, mis motiveerib neid töötama väljaspool suuremaid keskusi, ning suurendatakse õendusõppe vastuvõttu. • Ressursitõhusate keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtt: investeering parandab ettevõtete ressursitõhusust, sealhulgas energiatõhusust, pöörates erilist tähelepanu alakasutatud bioressursside, näiteks jääkide ja kõrvalsaaduste väärindamisele. Toetust saavad 36 projekti, mis on seotud rohetehnoloogia arendamise ja bioressursside väärindamisega. Komisjon on majandus- ja rahanduskomiteele saatnud esialgse hinnangu selle kohta, kuidas Eesti on täitnud makse tegemiseks vajalikud vahe- ja lõppeesmärgid. Komiteel on oma arvamuse esitamiseks aega neli nädalat. Toetus makstakse Eestile välja pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma arvamuse ning komisjon on makseotsuse vastu võtnud. Kokku saab Eesti taasterahastust 953 miljonit eurot. |
