Pühapäeval, 10. septembril tähistatakse vanavanemate päeva.
Vanavanemaid elab Eestis 339 613 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust. Statistikaamet vaatab, mida põnevat leidub nende andmetes* vanaemade ja vanaisade kohta.
- Vanaemasid on 215 687 ning nad moodustavad vanavanematest 64%. Kuna meeste oodatav eluiga on naiste oodatavast elueast madalam, on vanaisasid märgatavalt vähem – täpsemalt 91 761 võrra vähem (vanaisasid on kokku 123 926).
- Keskmine vanaema on 68 aastat vana. Vanaisad on mõnevõrra nooremad ning neid on kõige rohkem vanuses 66. Keskmine vanaisa on 66 aastat vana. Vanavanemaid leidub siiski väga erinevates vanustes: noorimad on alla 40-aastased (171 vanaema, 33 vanaisa); 66 vanaema on üle 100-aastased, vanaisasid on selles vanuses vaid kolm.
- 25 protsendil vanavanematest on üks lapselaps, 26 protsendil kaks, 18 protsendil kolm. On ka väga lasterikkaid vanavanemaid: seitsmel vanaemal ja kuuel vanaisal on üle 30 lapselapse.
- Alaealise lapselapsega koos elab 15 171 vanaema (7% vanaemadest) ja 4463 vanaisa (4% vanaisadest).
- Kuna naiste oodatav eluiga on meestest pikem, elavad vanaemad sageli üksi – täpsemalt elab üksi 32% vanaemadest.
- Ka 2021. aasta rahvaloenduse tulemused näitasid, et just pensioniealised naised on kõige sagedamini üksi elav rahvastikurühm. Vanaisadest elab üksi 15%.
- Eestis on 59 833 vanavanavanemat. Neist 76% on vanavanaemad (45 357). On ka 812 vanavanavanavanemat, kellest 92% (747) on vanavanavanaemad.
- Peaaegu veerandil (24%) alaealistest lastest on olemas kõik neli vanavanemat, kuid 10 protsendil ei ole elus kahjuks ühtegi vanavanemat.
* Andmed on 01.01.2023 seisuga. Arvesse on võetud ainult Eestis alaliselt elavaid inimesi.
Allikas: Statistikaamet
