Kolmapäeval, 30. augustil, ilmub taevasse täiskuu, mis vastab kõigile sinise superkuu kriteeriumidele. Teisisõnu asub Kuu oma orbiidil Maale kõige lähemas punktis ja on juba teine täiskuu sama kalendrikuu jooksul.
Kuu orbiit ümber Maa ei ole täiusliku ringi kujuga, vaid veidi väljavenitatud. See tähendab, et Maast kõige kaugemas punktis asub Kuu planeedist 405 000 kilomeetri ja kõige lähemal vaid 363 400 kilomeetri kaugusel.
Kui Kuu jõuab täiskuu faasi samal ajal, kui see asub Maale kõige lähemas punktis ehk perigees, võib näha tavapärasest eredamat täiskuud ehk niinimetatud superkuud. Ehkki palja silmaga erinevust märgata ei pruugi, paistab perigeesse jõudnud Kuu tavalisest umbes seitse protsenti suurem.
Oma lähimas punktis möödub 30. augusti superkuu Maast 357 344 kilomeetri kauguselt. Kõik käesoleva sajandi superkuude kaugused välja arvutanud endise NASA astrofüüsiku Fred Espernaki sõnul saab tegu olema 2023. aasta kõige eredama täiskuuga, vahendab Business Insider.
Mis on sinine superkuu?
Superkuu mõiste on suhteliselt uus. Selle võttis 1979. aastal kasutusele astroloog Richard Nolle, et tähistada perigees või sellele väga lähedal paiknevat noor- või täiskuud. Erinevalt eredast täiskuust pole noorkuud tavaliselt Maalt vaadates näha. Sellest hoolimata muudavad mõlemad maamuna veeloodeid tavapärasest äärmuslikumaks.
Mõiste sinine kuu ei tulene Kuu värvist. Pigem käib jutt täiskuude ajastusest: praegu loetakse siniseks ühe kalendrikuu jooksul ette tulnud teist täiskuud. Saabuv 30. augusti täiskuu on niisiis sinine kuu, sest eelmine täiskuu oli 1. augustil.
Vanem sinise kuu määratlus lähtus ühe aasta jooksul ette tulnud täiskuude arvust. Kui harilikult esineb aastas 12 täiskuud, siis vahel tuli ette ka lisatäiskuu ehk sinine kuu. Samas mõõtsid erinevad väljaanded kalendriaastat erinevast kuupäevast alates.
Superkuu iseenesest haruldane nähtus ei ole – igal aastal saab näha kolme või nelja superkuud. Sinine kuu on seevastu haruldasem, sest siniseks liigitub vaid umbes üks täiskuu 33-st. Seda, et mõlemad juhtuvad samal ajal, tuleb ette kord 10–20 aasta jooksul. NASA andmetel on järgmist sinist superkuud oodata 2037. aastal.
See, et Kuu ise tunduks olevat sinist värvi, on äärmiselt ebatavaline. Siiski pole see päris võimatu. Näiteks oli sinist kuud näha 1883. aastal peale 36 000 inimese elu nõudnud Krakatau vulkaani purset. Õhku paiskunud vääveldioksiidi ja tolmu tõttu tundus Kuu olevat sinist tooni – saasteosakesed tõkestasid punase valguse teed ja lasid läbi teised valgusspektri toonid.
