Ajakirjas Lancet Psychiatry avaldatud uuringu kohaselt kannatab kolmandik Covid-19 läbi põdenud inimestest kauakestvate neuroogiliste ja vaimse tervisega seonduvate vaevuste all. Tõsisemad neist on tekkinud haiglaravil olnud koroonapatsientidel.
Neuroloogilisi häireid vaadelnud seni ulatuslikum uuring leidis, et 34 protsendil patsientidest diagnoositi mõni neuroloogiline häire poole aasta jooksul pärast koroonaviiruse põdemist. Levinuim diagnoos oli ärevushäire, mida leiti 17 protsendil haigestunutest. Teiseks tüüpilisemaks vaevuseks selgusid olevat erinevad meeleoluhäired nagu masendus. Psühholoogilised kaebused olid uuringu kohaselt tavalisemad kui tõsised neuroloogilised komplikatsioonid.
Uuringu läbi viinud Maxime Taquet Oxfordi ülikoolist rääkis, et uued tulemused näitavad koroonaviirusel olevat ajutegevusele tõsisem mõju kui teistel hingamisteede haigustel. Oht saada Covid-19 põdemise järel komplikatsiooniks neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi häireid oli 44% võrra suurem kui muude hingamisteede infektsioonide korral.
Teadlaste sõnul esines neuroloogiliste järelmõjude risk – koguni 39 protsendil – eeskätt haiglaravil olnud patsientidel. Meeleoluhäired omakorda olid tavalisemad koroonaviirust kodus põdenute hulgas.
Uurimuses vaadeldi üle 236 000 koroonaviirust põdenud patsientide andmeid. Enamik neist pärines Ameerikat Ühenduriikidest. Terviseandmeid kõrvutati samal ajal teisi hingamisteede haigusi põdenud patsientide kogemustega.
Rohkem ajuinfarkte
Pikaleveninud kaebuste all kannatanud inimestel tõdeti esinevat ka ajuinfarkte ja dementsust. Uuringust selgus, et üks 50-st koroonapatsiendist sai isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti. Akuutne isheemiline ajuinfarkt on tüüpilisem ajuinfarkti vorm, mis tekib veresoone ummistuse tagajärjel. Dementsust esines alla ühel protsendil kõigist koroonaviiruse patsientidest ja viiel protsendil neist, kellel oli haiguse ajal esinenud deliiriumilaadset segadusseisundit.
Ehkki koroonapatsientidel avastati rohkem vaimse tervise häireid kui teistel hingamisteede infektsioonidega inimestel, panid teadlased südamele, et uuring ei võimalda teha otsest järeldust, et insult või dementsus oleksid koronaviirushaiguse tagajärg. Mõnesid inimesi oleks eelpool mainitud haigused tabanud niiehknii.
“Varasemad uuringud on rõhutanud, et dementsuse all kannatajatel on suurem risk raskemalt haigestuda. Järgmiseks peaksime jõudma järeldusele, kas tendents toimib ka vastupidises suunas. Covid-19 ei pruugi ilmtingimata soodustada riski kõikide neuroloogiliste haiguste osas,” rõhutasid teadustöö läbiviijad.
“Kaks olulist avastust seostus Parkinsoni tõve ja Guillain-Barré sündroomiga, mis mõlemad on neuroloogilised haigused ja seostuvad teinekord viirusinfektsiooni põdemisega,” märkis Taquet. “Siiski ei leitud, et neid esineks sagedamini pärast koroonaviiruse põdemist.”
Oma osa on ka stressil
Teadlased rõhutasid, et jätkuvalt oluline on välja selgitada, kuidas koronaviirus täpselt aju ja närvisüsteemi mõjutab. “On tõendeid selle kohta, et viirus pääseb ajudesse ja põhjustab seal suuri kahjusid,” selgitas neuroloogi professor Masud Husain Oxfordi ülikoolist. Uuringu kohaselt on üks võimalik mehhanism ka viiruse tungimine kesknärvisüsteemi, kuid Husaini sõnul võib olla ka muid kaudseid mõjusid.
Uus koronaviirus võib mõjutada vere hüübimist, mis võib põhjustada insulti. Vere hüübimisaktiivsuse suurenemine võib omakorda avaldada mõju ka närvisüsteemile. Lisaks võib infektsioonist põhjustatud organismi põletikuline seisund mõjutada aju. “Ka koroonaviiruse põhjustatud psühholoogiline stress, pikk haiglasviibimine ja haigusele omased tegurid võivad põhjustada viirusejärgseid häireid,” lisas kliinilise psühhiaatria professor Musa Samin Nottinghami ülikoolist.
Koronaviirushaigusele järgnenud ajutegevusega seotud häireid on leitud väiksemates uuringutes ka varem. Näiteks veebruaris läbi viidud uuringus jälgiti 381 Itaalias hospitaliseeritud patsienti. Neist 30% kannatas pärast taastumist posttraumaatilise stressihäire all. Prantsuse teadlaste eelmisel sügisel avaldatud uuringus vaadeldi 120 hospitaliseeritud inimese andmeid. Veidi üle kolmandiku neist väitis, et kannatab mäluprobleemide all veel kuid pärast kojuminekut. Veidi üle viiendiku seevastu ütles end kannatavat keskendumisraskuste käes.
Teised koronaviirushaiguse pikaajalised sümptomid on muuhulgas väsimus, hingamisraskused, palavik ja kurguvalu ning köha. Kaebusteks võivad olla ka lihasvalu, iiveldus, peavalud, lõhna- ja maitsetundlikkuse halvenemine ning muud neuroloogilised sümptomid.
Veel pole teada, miks osadel inimestel tekib pikk koroona ehk krooniline koroona. On oletatud, et siin on oma osa ka geneetikal.
Allikas: Iltalehti
