„Suurimaks väljakutseks on praegu pikaajaliste majutuskohtade nappus, mida Ukraina sõjapõgenikele pole piisavalt. Iga nädal lisandub 500 põgeniku ringis ning järjest enam kerkib üles küsimus nende pikka aega majutusest, mida aga kohalikel omavalitsustel pakkuda pole,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus räägiti Ukraina sõjapõgenike abistamisega seotud kuludest.
Eesti on Riisalo sõnul väga hästi hakkama saanud nii põgenike majutamise kui ka muu abi andmisega. Detsembris lõpeb senine leping põgenike majutamiseks Tallinki laeval. Tema sõnul on plaanis seda lepingut pikendada ja seni on põgenike laeval majutamine olnud edulugu, mille vastu on näiteks huvi tundnud ka New Yorgi linn. Üldiselt ollakse riigi elamispinnal aga 1,5 kuud.
Probleem on eluasemete nappus. “Siin on ainult pikaajalised lahendused võimalikud ja need ei ole vajalikud mitte ainult ukrainlastele, vaid ka meie enda inimestele vajalikud,” ütles ta. 81 protsenti Eestisse jõudnud ukrainlastest on öelnud, et nad soovivad minna esimesel võimalusel tagasi Ukrainasse, aga mitte lähemal kolme kuu jooksul, rääkis minister.
Riisalo tõi välja, et nüüdseks Eestisse jõudnud üle 38 000 sõjapõgeniku, kes on end registreerinud ka rahvusvahelise ajutise kaitse saajatena. Samas pole
37 protsenti Eestisse kokku saabunud 61 000 Ukraina sõjapõgenikust end ametlikult registreerinud ja ajutist kaitset palunud. „Nad kas saavad ise hakkama ja lahkuvad mõne aja pärast riigist või taotlevad meilt hiljem ajutist kaitset,“ nentis ta.
5000 kadunud hinge
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits tõi esile, et piiriületajate koguarvust 5000 ehk alla 10 protsendi osas puudub korralik ülevaade, millega nad tegelevad ning kas nad on riigist lahkunud. Kokku prognoositakse järgmiseks aastaks kuni 75 000 sõjapõgenikku, kes taotlevad ka ajutist kaitset. Selle aasta tegevusteks põgenikega planeeritakse siseministeeriumi haldusalas 31 miljonit eurot.
Riisalo lausus, et Eestisse jäänud sotsiaalkaitse saanud põgenikud on hakanud toimetama, nagu kohalikud elanikud. „Paljud on asunud tööle, makstes samasid makse kui Eesti inimesed ning enamik lapsi on pandud lasteaedadesse ja kooli. Nad on ühiskonnale kasulikud ning suurendavad ka nende kohalike omavalitsuste eelarvet, kus nad elavad ja töötavad.“
Eestisse jõudnud Ukraina põgenikest on töö leidnud veidi alla 40 protsendi. Ministri sõnul on see väga kõrge protsent. “See 40 protsenti on Euroopa parimaid näitajaid,” ütles ta ja tõi võrdluseks, et Euroopa keskmine on 28 protsenti.
Saabuvate põgenike profiil on samuti muutunud. Kui alguses tulid peamiselt naised lastega, siis nüüd on läbi Venemaa jõudnud Eestisse ka rohkem mehi. „Võtame arvesse, et need inimesed tulevad siia iga päev. Esimesel päeval ei ole võimalik tööle minna, neil on seljataga pikk rännak, väga erinevad ja rasked kogemused. Selleks, et leida siin kõigepealt eluase, töökoht, keeleõpe, see kõik võtab aega,” ütles ta.
Riisalo sõnul on kasvanud ka nende inimeste arv, kes ei soovi Eestisse jääda.
Koolikohti napib
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld tõi esile, et ligikaudu 17 000 alla 19-aastasest alaealisest on enamik asunud täitma koolikohustust. Ta tõi näiteks, et Tallinnas õpib üle 50 protsendi pagulaste lastest ning koolikohad on praeguseks täis. „Kui sõjapõgenikke peaks järgmiseks aastaks tulema 75 000, nagu on prognoositud, siis tekib küsimus kooliealistele koolikohtade jätkumisest. Peame mõtlema kaugtöö vormis õppimisest või vahetustega koolis käimisest,“ pakkus Põld.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul raha pagulaste tarvis jätkub ning seda kasutatakse valdavalt ka otstarbekohaselt. Küll võib külmade ilmade saabudes Ukrainast saabuvate sõjapõgenike arv aga veelgi kasvada. „Ootame ülevaadet, kui hästi on Eesti valmistunud uute põgenike vastu võtmiseks ja neile vajaliku toetuse pakkumiseks, alates lühiajalisest majutusest kuni koolikohtade, tervishoiuteenuste, töökoha ja keeleõppe võimaldamiseni. Oluline on ka kohalike omavalitsuste valmisolek, kuna neile langeb suur koormus sotsiaal- ja muude teenuste pakkumisel,“ ütles Mölder.