Töö lõpetab koroonapandeemia alguses loodud HOIA rakendus, mis teavitas inimesi koroonahaige läheduses viibimisest. Sügisel uue haiguspuhangu tulemisel seda enam kasutusse ei võeta.
Uudsel tehnoloogial põhinev ja suuresti Eesti infotehnoloogia spetsialistide õhinapõhisusel valminud HOIA rakendus kaob kasutuselt. Mitmel pool Euroopas on analoogsed rakendused suletud juba mõne kuu eest.
“Me sulgeme 2. mail nakatumise märkimise ja ta jääb aktiivselt App Store’i ja Play Store’i kuni 1. juunini. Siis võtame ka sealt maha, soovitan maha võtta,” selgitas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) e-teenuste arendamise osakonna juht Tanel Tera “Aktuaalsele kaamerale”.
“See pannakse hetkel kinni, kuna meil väheneb PCR testimine, kuid HOIA kasutamisel on vajalik meil märkida ennast PCR positiivse testiga haigeks. /…/ Loomulikult on nüüd inimesed ka teadlikumad ja oskavad rohkem enda lähikontaktseid teavitada,” rääkis terviseameti arendus- ja analüüsiüksuse arendusjuht Kerstin-Gertrud Kärblane.
Eestis oli pool miljonit inimest, kelle nutitelefoni oleks saanud HOIA alla laadida. Seda tegi 300 000. Number on küll suur, kuid ei näita rakenduse kasutamist.
Tarkvarafirma Codeborne kaasasutaja, programmeerija Anton Keksi sõnul jäi HOIA kasutamine loodetust väiksemaks, kuna paljud ei usaldanud seda.
“Nad mõtlesid, et mingi asi istub mu telefonis, vaatab kellega ma suhtlen ja see tekitab hirmu. Aga tegelikult kogu see süsteem oli tehtud üle Bluetoothi hästi anonüümselt ja seal mingeid isiklikke andmeid üldse ei olnud mängus,” ütles Keks.
Vähese kasutamise teiseks põhjuseks peab ta rakenduse monofunktsionaalsust. Pärast allalaadimist vajus see paljudel unustusehõlma, sest ei pakkunud lisainfot, mis oleks ärgitanud neid seda sagedamini kasutama.
“Oleks pidanud ehitama samasuguse teavituste loenduri nagu inglastel. Kui inimesed käisid kas või Eesti rahvusringhäälingu veebiportaalis vaatamas, kuidas see vaktsineerimisnumber seal täpselt liigub graafiku peal, siis inimestele need numbrid muutusid ühel hetkel tähtsaks. Ilmselt kui oleks kogu aeg olnud kõrval graafik, mis oleks öelnud, et HOIA andis täna 50, 100 või 1000 teavitust, siis oleks võib-olla see reaktsioon olnud teine,” kommenteeris Cybernetica infoturbeinstituudi direktor Dan Bogdanov.
Tema sõnul oli HOIA puhul suurim vajakajäämine selles, et haigestunud ei teinud vastavat märget rakendusse. Digilugu võimaldanuks küll andmete automaatset ülekandmist, kuid sellist lahendust ei pidanud rakenduse loojad eetiliseks.
Abi oleks olnud, kui terviseamet oleks haigele helistades HOIA kasutamist meelde tuletanud.
“Enamus HOIA arendusi tehti vabatahtlikkuse alusel ehk selle eest riik ei maksnud. Küll aga piiriülene lahendus, et mujal Euroopas käies saaks samamoodi teavitusi, maksis 150 000, mille maksis kinni Euroopa Liit. Pluss ligi 50 000 on meil lisaks läinud,” rääkis Tera.
Uue koroonalaine tulekul HOIA-t enam kasutusele ei võeta, küll aga võiks see pärast uuenduskuuri saada uue võimaluse järgmise võimaliku pandeemia korral.
Err.ee
