Rootsi politsei kahtlustab, et Bohusläni maakonnas Tanumis suri 50-aastane mees ussihammustuse tagajärjel, teatasid teiste seas Aftonbladet ja Sveriges Radio.

Politsei hinnangul oli madu tõenäoliselt rästik. See oli hammustanud meest, kui too oli üritanud seda laupäeval oma korterist välja visata.

Pühapäeva õhtul leiti mees oma korterist surnuna.

Aftonbladeti andmetel oli mehe käsi hammustusest paistes, kuid ta polnud nõus haiglasse minema. Ajalehe andmetel oli mees välisriigi kodanik.

Kas mehe surma põhjustas maohammustus, pole veel kindel. Asi selgub lahkamisel.

WWF-i looduskaitseekspert Tom Arnbom ütles Aftonbladetile antud intervjuus, et tegemist võib olla rästikuga.

Mao mürk sisaldab kudesid kahjustavaid aineid. Samas on rästiku hammustusest põhjustatud surmajuhtumid väga haruldased.

„See on väga haruldane, selliseid asju juhtub Rootsis kord kümne aasta jooksul või isegi harvemini,” ütles Arnbom.

Politsei uurib juhtunut, kuid kuritegu juhtumis ei kahtlustata.

RÄSTIKUHAMMUSTUS

Meil levinud mürgine liik Vipera berus

Rästik on meie ainuke mürkmadu. Tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles – sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt peast, kaelast või kätest. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini. 

Hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3–4 mm. Hammustusest võib jääda ka kolm jälge, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.
Kõiki madude hammustusi tuleks pidada ohtlikeks. Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda, et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Mürgiste madude hammustused ei põhjusta alati haigust, kuna kõik hammustused ei pruugi olla efektiivsed – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada.

Rästikuhammustuste vältimine

Enamasti õnnestub maohammustusi vältida järgides järgmisi lihtsaid reegleid:

• Ära puutu roomajaid!
• Rästikutega asustatud piirkonnas kanna kinniseid jalanõusid!
• Ära pista kunagi oma kätt puutüvede õõnsustesse ega paksu rohu sisse enne eelnevalt veendumata selle ohutuses!
• Üle maas lamavate puutüvede astudes uuri hoolikalt ümbrust!
• Hoia oma eluaseme ümbruses muru lühikesena!
• Katsu hoida oma eluaseme ümbrus hiirtest ja rottidest puhtana, kuna need meelitavad ligi roomajaid!

Esmaabi sündmuskohal

Levinuimad sümptomid pärast rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus.

• Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult olla. Säilita ise rahu!
• Muuda hammustuskoht liikumatuks! Kui hammustuskoht on käel, siis eemalda sellelt kõik sõrmused ja ketid!
  • Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda! Ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.
  • Kannatanule võib anda mõõdukas koguses vett juua, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu. NB! Kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, siis on söömine ja joomine ohtlik.
• Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Hoia kannatanu võimalikult väheliikuvana!
• Helista alati Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.
• Mitte kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürgi manustamist. Veelgi enam – vastumürk ise võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

Kui rästik hammustab imetavat ema, soovitatakse teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid jt mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid, siis võib imetamist jätkata.

2–4 ööpäeva möödudes pane tähele, et

• Sel ajal hakkavad vigastatud kapillaarmembraanid paranema ning veresoonte läbilaskvus taas vähenema. Tursevedelik hakkab kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on oht kopsuturse tekkeks. Kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50%. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis.
• Hiliste sümptomitena võib kannatanul esineda lihasjäikust ja tundehäireid, mis võivad kesta nädalaid. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitu kuud.

Statistikat

Mürgistusinfoliinil 16662 on rästikuhammustusega seoses antud nõu ligi 280 korral.

Rootsis on aastas peamiselt 150–200 rästikuhammustuse juhtumit; Eestis jääb Haigekassa andmetel maohammustuste arv aastas alla saja.

vt Haiglasse pöördumiste sagedus rästikuhammustuste tõttu 2008–2020 vanusegruppidena (allikas: Eesti Haigekassa):