Tallinna halduskohus kohaldas reedel kolmes kohtuasjas kaebajate suhtes esialgset õiguskaitset, keelates edaspidi distantsõppe ilma terviseameti eelneva nõusolekuta ning esialgne õiguskaitse on kohaldatud kuni 23. detsembrini.
Enamikes Tallinna üldhariduskoolides toimus 4.–8. klassi laste õpe 1.–5. novembrini ja 8.-12. novembrini distantsõppena ning põhjuseks oli koroonaviiruse COVID-19 leviku piiramine.
Halduskohus märkis, et kontaktõpe on põhihariduse regulatsiooni arvestades esmane ja põhiline õppeviis. Kontaktõppest erineva õppeviisi valik peab tagama samaväärse kvaliteedi. Distantsõpe võib tekitada õpilünkasid ning olla kahjulik vaimsele tervisele, kuivõrd õpilastel ei toimu sellist sotsialiseerumist nagu kontaktõppel. Distantsõppele üleminekul tuleb kaaluda kooli toimimist tervikuna, kuivõrd koolil on õpilase vaatest ka muid eesmärke ja ülesandeid lisaks kitsalt õppe saamisele.
Kohus leidis, et koolid ei otsustanud distantsõppe kasuks hariduslikel kaalutlustel, vaid selleks, et vältida ohtu õpilaste ja õpetajate tervisele ehk viirusega nakatumis- ja haigestumisoht. “Seega on tegemist erialateadmisi eeldava otsuse tegemisega. Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab terviseamet, mitte haridusasutus,” märkis halduskohus.
Kohus tõi välja, et terviseamet ei ole osalenud otsustamisprotsessis, kas suunata koolid distantsõppele või mitte. Distantsõppe suunamise puhul ei ole kaalutud, kas tervise kaitse vajadust on võimalik tagada ka teiste meetmetega. Haridus- ja teadusministeerium on küll avaldanud oma kodulehel juhised, kuidas on võimalik nakatumisriski vähendada, kuid nende kasutamist ei ole analüüsitud.
Lisaks rõhutas kohus, et käskkirjades puudub analüüs või toimingud leevendusmeetmete kohta ehk kuidas tasandatakse distantsõppe erisusi kontaktõppest.
Kohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse meede aitab tagada, et hariduspõhiõiguse tagamisel tehakse kooli poolt kaalutletud otsus. Tervisemeti ülesandeks on selgitada koolile õpilastele ja õpetajatele tekkivaid terviseriske, mis kaasnevad näiteks otsusega jätkata teatud ajavahemikul kontaktõppel ning võimalikke alternatiivseid viirustõrje meetodeid.
Esialgne õiguskaitse puudutab vaid neid konkreetseid klasse ning koole.
Määrused ei ole jõustunud ja neid on võimalik vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Kersna: kohus kinnitas ministeeriumi seisukohta
Halduskohus kinnitas seda, mida on haridus- ja teadusministeerium alati rõhutanud: kontaktõpe on põhihariduse regulatsiooni arvestades esmane ja põhiline õppeviis, distantsõpe võib tekitada õpilünkasid ning olla kahjulik vaimsele tervisele, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna otsust kommenteerides.
“Olen tänulik peredele, kes laste hea hariduse nimel vaidlustasid distantsõppele suunamise otsuse. Halduskohtu poolt kohaldatud õiguskaitse kinnitab, et viiruse leviku takistamise eesmärgil kooli distantsile suunamine peab olema põhjendatud ja kaalutletud otsus koos terviseametiga. Kohtuvaidlus küll jätkub, kuid esmane õiguslik hinnang annab kindlust, et oleme olnud õigel teel,” lausus Kersna.
Allikas. Err.ee