
Armsad vastsündinute uhked vanemad!
Vaatan jälle facebooki seina ja nii palju uusi ilmakodanikke ja nii palju uhkeid vanemaid kes oma vastsündinu kohe sotsmeediasse ülesriputanud.
Ma olen seda teemat aastaid jahunud, et ärge pange imikutest pilte üles!
Jaa, on uhke tunne, aga see pisike ilmakodanik alles tuli siia maailma.
Üheksa kuud oli ta turvaliselt varjul, nüüd alles kohaneb valguse ja kõige lähedasematega…. ja mida teevad uhked vanemad? Kohe laksti sotsmeediasse, tervele ilmale vaadata-mõjutada!
Laps on veel kaitsetu, õrn ja puhas. Kõik inimesed aga ei ole heasoovlikud (paraku) ja ilusa hingega. Ja teie annate oma lapse vabatahtlikult nende pilgu ette?
Uhkust saab ka teisiti tunda, last kahjustamata.
Võtke oma beebid sotsmeediast ära, postitage endast pilte.
Ja üldse, rohkem endast ja vähem oma lastest pilte, on mõistlikum! Las lapsed otsustavad tulevikus ise kas ja kui palju nad endast tahavad igavesest ajast ja igavesti netti riputada.
Kas sina oled hea isa? Loe siit ja saad teada. Ja kui veel ei ole, siis sa jõuad end iga kell parandada!
1. Ta oskab distsiplineerida. Hea isa armastab oma lapsi, kuid ei lase neil karistamatult pahategusid korda saata. Ta juhendab ja õpetab neil vahet tegema õigel ja valel ning teeb seda sõnade, mitte rusikate abil. Samuti ei premeeri isa oma lapsi tegude eest, mis on iseenesestmõistetavad, näiteks oma toa koristamine, viisakas olemine ja võimetekohaselt õppimine, sest need on elu põhitõed, mitte lapsepoolne suur vastutulek.
2. Ta lubab lapsel vigu teha. Hea isa mõistab, et lapsed on samuti ainult inimesed ning ka neil on omad vead. Samuti teab hea isa, et eksimine käib suureks kasvamise juurde ning vead on head õppetunnid tulevikuks. Aga andestamise juures oskab isa lapsele selgeks teha ka selle, et vastutustundetu käitumine, hooletus ja lauslollus ei ole aktsepteeritavad.
3. Ta on avatud meelega. Hea isa mõistab, et nii lapse kui tema enda vaated ja arusaamad võivad ajas muutuda ega suru oma tahtmist tingimata peale. Näiteks on hea isa võimeline aru saama, et abielueelne seks ei ole enam täistabu, isiklikest teemadest räägitaksegi avameelsemalt ning noorte muusikamaitse ja sõnavara on hoopis teistsugune kui 35 aastat tagasi. Ja ta lepib sellega
4. Ta õpetab lapsi asju ja inimesi hindama. Hea isa ei luba lapsel midagi iseenesestmõistetavalt võtta. Õhtusöök laual, hea haridus, korralik kodu, vanaema ja sõbrad ei ole meil olemas niisama juhuslikult ning need võivad igal hetkel meie maailmast ära kaduda ning hea isa õpetab lapsi neid väärtusi hindama. Ta saadab lapse tööle, kui too tahab endale esimest autot osta ega luba lapsel endasse suhtuda kui pangaautomaati.
5. Ta mõistab, et tema lapsed ei saagi olla täpselt samasugused nagu tema ise. Kõik inimesed on erinevad ja hea isa teab, et oma soove, unistusi ja tahtmisi ei saa lastele peale suruda. Ta austab ja hindab laste oma mõtteid ja plaane ning ei sekku neisse, kuni need muidugi lastele või perele kahjulikuks ei osutu. Samuti saab hea isa aru sellest, et kuigi tema lõpetas kooli kuldmedaliga, ei pruugi tema laps akadeemiliselt sama võimekas olla ja toetab teda sellegipoolest.
6. Ta võtab oma laste jaoks aega. Hea isa oskab, tahab ja julgeb oma lastega mängida, hullata ja lõbutseda, sest ta teab, kui tähtis see laste jaoks on. Samuti käib hea isa lastega kinos ja teatris, külastab nende spordivõistlusi ja laulukoori esinemisi ning kui vaja, aitab igal õhtul koduseid ülesandeid teha.
7. Ta näitab head eeskuju. Hea isa teab, et lapsed käituvad vanemate tegude, mitte sõnade järgi. Kui ta ei taha, et lapsed suitsetama hakkaksid, jätab ta ka ise maha. Kui ta ei soovi, et lapsed teismelisena end pidudel pildituks jooks, ei tee ta seda laste nähes ka ise.
Hea isa näitab laste juuresolekul välja armastust ja austust laste ema vastu ning ei pelga ei ema ega lapsi kallistada, sest hea isa teab — hellus on peres erakordselt vajalik ja oluline.
8. Ta on toetav ja lojaalne. Hea isa ei peta oma laste ema!!! Hea isa toetab ja julgustab nii kaasat kui lapsi ka siis, kui kaasa ja lapse soovid ei lähe päris täpselt tema omadega kokku.
9. Ta paneb oma lapsi proovile. Hea isa tahab, et tema lastest kasvaksid võimalikult tublid ja mõistlikud inimesed, kes ei pelga väljakutseid ning seetõttu annab neile mõnikord üsna keerulisi ülesandeid. See tähendab, et isa ei tõtta alati ise appi, kui on vaja keerulist konflikti lahendada või raskeid otsuseid langetada, vaid lubab lastel neid asju ise teha. See võib olla ka mõni füüsiline ja eakohane ülesanne — remondi ajal oma tuba ise värvida, puid lõhkuda, perele õhtusöök valmistada vms, mis kasvatab vastutustunnet ja iseseisvust.
10. Ta annab lastele väärtuslikke õppetunde. Hea isa õpetab lapsele kõike eluks vajalikku — poistele lõua raseerimist, tüdrukutele meessooga ümber käimist ning kõigile viisakust, abivalmidust, häid kombeid, sõnapidamist jne. Ja kui väsinud isa tuleb töölt ning näeb, et laps on hakkama saanud millegi rumalaga, tegeleb ta sellega kohe, mitte siis, kui ta viitsib.
11. Ta kaitseb oma peret iga hinna eest. Hea isa annab endast kõik, et ta pere oleks kaitstud ja et neil oleks hea olla. Ta ei tee ses osas järeleandmisi ning vajadusel paneb enda heaolu küsimärgi alla — peamine, et perega oleks kõik korras!
12. Ta armastab oma peret tingimusteta ning näitab seda ka välja. See on hea isa suurim ja tähtsaim omadus. Muidugi vihastab ta aeg-ajalt nii oma kaasa kui laste peale ja muidugi on ka temal mõnikord üksiolemise aega tarvis, kuid olgu väsimus kuitahes suur ja pettumus kuitahes võimas — isa armastab oma lapsi ikka ja alati!
Lugesin Facebookis postitust, mis rääkis mahlakalt sellest, kuidas üks meesterahvas isadepäeval torti ostma minnes möödus väikesest nutvast tüdrukust ning asja uurima asudes selgus, et ema ja isa olid läinud kasiinosse.
Postituse autor kirjeldab värvikalt seda häbi, viha ja segadust, mis teda valdas selle hädas oleva lapse kadunud vanemaid otsides. Olles viimased lõpuks üles leidnud, nahutas ta tüdruku isa: „Et see oleks viimane kord! Mul on olemas su auto number ja ma tõepoolest helistan lastekaitsesse, kui selline asi veel kord juhtub!“
Seda lugedes jäid mind vaevama vastakad tunded. Ühest küljest on muidugi tubli, et möödakäija sekkus ja oma nördimusest avalikult kirjutas, et juhtunut laiemalt teadvustada. See postitus sai sõprade ja tuttavate ning võõraste inimeste poolt sotsiaalmeedias sadu laike ning enam kui 9000 jagamist. On ülekohtune, et ükski laps sellist olukorda üldse kogema peab: tundub, et see lugu läks paljudele korda ning kuuldavasti võtsid kirjutajaga ühendust ka paljude erinevate meediakanalite esindajad, et teada saada selle isa auto number ja juhtunut omakorda kajastada. Kuna aga karta on, et selles peres on nii ema kui ka sõltlasest isa ise abivajajad, olen väga tänulik, et sekkuja tolle rohelises jopes isa auto numbrit meediakanalitele ei jaganud – seda eelkõige lapse turvalisuse ja privaatsuse huvides, sest omakohus ja nõiajaht tolle isa vastu pole kindlasti see imeline meede, mis abivajavat last ning tema vanemaid reaalselt aitaks.
Praegu koostatakse Eestis uut lastekaitseseadust. Lapse kaitsmine on paljude inimeste töökohustus, aga ka meie kõigi võimalus: igaüks peaks märkama ja sekkuma, kui laps abi vajab. Üks lastekaitse töötaja jagas oma kogemusi sellest, kui ta on käinud lasteaedades ja koolides õpetajatele rääkimas abivajavast lapsest. Küsimuse peale, kui mitmel korral peaks lapse kehal enne sinikat nägema, kui abivajavast lapsest teada anda, arutlesid erialase haridusega ja lastega iga päev kokku puutuvad spetsialistid isekeskis, et no ehk kolmanda või viienda korra järel …
Aga miks mitte kohe esimesel korral sekkuda ja sellest teada anda? Miks peab laps kogema korduvalt valu, alandust, hoolimatust ja vägivalda, enne kui me kõrvalseisva täiskasvanuna võtame nõuks lisaks märkamisele ka reaalselt sekkuda? Mitu korda on see „isadepäeva tüdruk“ oodanud oma joobunud ema ja ennast mänguautomaadi taha unustanud isa? Mitu korda peab see tüdruk kasiino ees nuttes oma vanemate väljailmumist valvama, et me kõrvalseisjana lõpuks otsustaksime, et nüüd on küll piir käes?
Kasiinost üles leitud isa lubas tol päeval nutvat tüdrukut märganud mehele, et see on viimane kord. Aga kas sõltlasest isa on oma sõna peremees, kes suudab lubadust pidada? Kas lapsel on abi sellest, kui meie taskus on „selle auto number juhuks, kui ma sind järgmine kord sellisest olukorrast leian“? Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab abivajajat, kuid ei anna sellest teada. Hätta sattunud lapsest teatamine on alati põhjendatud: temast tuleb teada anda politseile või kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, kellel on oskused ja õigus sekkuda ja abistada ning seejuures ei ole vaja karta naabri pahameelt või isikuandmete väärkasutamist.
On olemas üleriigiline tasuta lasteabitelefon 116 111 – see on „töökorras“ 24 tundi päevas ja sinna saab helistada nii telefoni, e-posti kui ka Skype’i teel. Sinna võivad helistada nii lapsed, kellel on mure, kui ka kõik need, kes märkavad abivajavat last – olgu selleks siis üksi tänaval nuttev väikelaps, kaubanduskeskuses kerjav teismeline või pidevalt üksinda kodus olev naabrilaps. Lasteabitelefon võtab ühendust lapse elukohajärgse lastekaitsjaga, et pere saaks vajalikku abi (kriisinõustamine, pereteraapia, isale kasiinokeeld jne).
Minu laste isa, kes töötab kiirabibrigaadis, on oma nelja lapse isaks olemise tundlikkusega korduvalt helistanud lasteabinumbrile ja kirjeldanud patsiendi peres valitsevat olukorda, informeerides kütmata ja täissuitsetatud korteris külmetavatest mudilastest, olematutest olmetingimustest väikelastega peres või narkouimas põrandal vedelevast emast. Rõhutan veel kord: abivajavast lapsest teatamine on alati põhjendatud, sest puutudes temaga mingis kindlas olukorras kokku vaid loetud minutite või tundide vältel, ei oska me hinnata tõelise abi vajadust. Hindamise peavad läbi viima ja lõpliku otsuse tegema nõustajad, kellel on selleks tööks asjakohased teadmised ja kogemused. Me ei tohi üürikese kokkupuutepunkti ajel ja täielikku infot valdamata otsustada, et see on laps, kes peab „veel paar sinikat koguma“, enne kui on käes õige aeg teatamiseks.
Loo postitaja kirjutas: „Ütlen, et see oleks viimane kord. Ütlen, et mul on olemas Su auto number ja ma tõepoolest helistan politseisse ja lastekaitsesse kui selline asi veelkord kordub. Saan isegi aru oma ähvarduse hõredusest, aga see on antud hetkel parim, mida ma teha saan. Mees kohmab vabanduseks, et sõbranna jäi lapsega ja on kusagile ära läinud. Ma ütlen jää vait. Mine ja osta oma lapsele kooki ja ole temaga, täna on isadepäev, mitte ära istu kasintsis.“
Pealkirjas viidatud laulus palutakse: „Too emale sa lilli parem linnast, sest pisaraid on valus vaadata.“ Meil on valus neid pisaraid vaadata, aga samal ajal on kuskil see tüdruk, kellele need pisarad on elu igapäevane osa. Need pisarad ei kao kuhugi, seni kuni meie, täiskasvanud kõrvalseisjana leiame lisaks märkamise julgusele ka julguse adekvaatselt sekkuda. Keegi ei tohi jääda oma murega üksi – ei laps ega vanem.
Vastavalt küsitlustele on tervelt 70 % mehi võimelised armuma Hollywoodi kuulsustesse. Samas oleks rumal armukadetseda mõne kena staari pärast, kui mehe sümpaatiat näitlejate vastu saaks enda huvides ära kasutada.
- Seksikas blondiin
Tüübi esindajad: Marilyn Monroe, Gwyneth Paltrow
Mehed eelistavad blondiine ja selle vastu ei saa midagi parata. Samas ei tähenda blondiiniks olemine vaid heledat juuksevärvi, vaid tegemist on erilise ellusuhtumisega ning maailmavaatega. Kui sinu kallim jumaldab Marilyn Monroet, siis köidavad teda naiselikkus, rõõmsameelsus ning siirus.
Mida teha? Suhtu elusse optimistlikumalt ja lõbusamalt. Näita talle rohkem oma naiselikku külge, palu mõne asja tegemisel abi, isegi kui oleksid ise hakkama saanud. Sa oled väärt romantilisi kingitusi ja mehe tähelepanu!
- Poisilik naine
Tüübi esindajad: Natalie Portman, Keira Knightley
Selline stiil meeldib reeglina madalama enesehinnanguga meestele. Tavaelus on neil tõenäoliselt teisejärguline töökoht ning nad alluvad oma naise käskudele. Võimalik, et neile meeldib selline roll, kuid sümpaatia poisilike näitlejate vastu räägib kas või mõnikord tekkivast soovist hoolitseda õrna ja noore tütarlapse eest.
Mida teha? Lase oma kallimal rohkem initsiatiivi näidata. Igapäevastsenaariumi muutus toob värskust ka teie suhtesse. Lase mehel endal kujundada puhkepäevi ja vaba aega ning anna talle rohkem otsustusvõimet teie kooselu üle.
- Luksuslik naine
Tüübi esindajad: Catherine Zeta-Jones, Angelina Jolie
Meestele meeldivad kenad, klassikalise välimusega naised. See on täiesti normaalne nähtus. Elizabeth Taylor, Sophie Loren ja Catherine Zeta-Jones peegeldavad oma olemusega seda naiselikkust, mille on paljud tänapäeva naised minetanud. See köidabki mehi. Kõhnade naiste mood tuleb aeg-ajalt tagasi, kuid naiselikkus on olnud kõigil aegadel populaarne.
Mida teha? Kuula ennast. Oleme niivõrd harjunud elama soolise võrdõigluslikkusega maailmas, et oleme unustanud naiste peaeesmärgi – olla armastatud ja lasta enda eest hoolitseda. Sa oled tegelikult õrn ja saladuslik, kuigi tööl oled vahest sunnitud mehi käsutama.
- Lihtsalt armas naine
Tüübi esindajad: Renée Zellweger, Meg Ryan
Sarnasused tõmbuvad. Kui mehele meeldivad aktiivsed ja optimistlikud naised, kellega võiks minna nii õhtusöögile kolleegidega kui ka öökluppi lõbutsema, siis on ta ka ise tõenäoliselt üsnagi lihtne ja avatud inimene. Ta ootab sult siirust ja humoorikust, mis iseloomustavad eelpool toodud näitlejaid.
Mida teha? Ole lihtsam. Ära filosofeeri, targuta ega muuda lihtsaid asju keeruliseks. Naudi igapäeva rõõme – selle asemel, et minna pärast tööd teatrisse, võiksite koos valmistada endale õhtusöögi ja vaadata komöödiat. Minge koos baari õlut jooma või näiteks kala püüdma.
- Teine emme
Tüübi esindajad: Barbra Streisand, Goldie Hawn
Tugevad, võimuahned ja vanemad naised meeldivad kas tööl liiga aktiivsetele meestele(nad ei jõua olla täiuslikud nii tööl kui ka kodus, seepärast tahavad, et vähemalt kodus nende eest hoolitsetaks) või infantiilsetele memmepoegadele. Sellised mehed näevad naises kodukolde hoidjat, kes peaks ise kõigi jooksvate probleemidega hakkama saama.
Mida teha? Ei tasu tõlgendada „teise ema“ rolli otseselt. Ei ole mingit mõtet võtta kogu vastutus koduasjade eest enda peale. Sinu ülesanne on näidata elukaaslasele, et olete igal elualal partnerid ning ta võib sind usaldada ja sinu peale loota. Mõnikord ongi soovitatav kontrollida ise olukorda, kergendades selliselt nii enda kui ka mehe elu.
Sageli püüame varjata oma seksuaalset külgetõmmet mitte üksnes ümbritsevate, vaid ka iseenda eest. Selleks on palju põhjusi, milleks võivad olla sotsiaalsed normid, lapsed või karmid töökaaslased. Ühesõnaga tekib vajadus ebakohaste mõtete ignoreerimiseks. Samas ei suuda enamik mehi või naisi kontrollida piisavalt hästi oma kehakeelt, nii et kui sa kahtlustad oma ülemust/sõbranna meest/kallima parimat sõpra selles, et ta tahab sinuga seksida, siis testi teda!
TINGIMUSED: Loe kokku, kui mitu ütlust käivad just testitava mehe kohta. Kui neid on 4 või rohkem, siis on asi kindel ning jääb üle seda meest vaid haletseda. Igaks juhuks võid testida ennastki – äkki sa pole ise tema vastu ükskõikne?
Sinu ülemus
* Rääkides sinuga, kohendab ta õigustamatult tihti oma lipsu.
* Kui jääte kahekesi, pakub ta sul istuda, ise aga käib toas vahetpidamata edasi-tagasi.
* Mõnikord sinuga suheldes hoiab ta sinu tooli seljatoest kätega kinni.
* Kui tema juures on ka teisi naisi, pöörab ta sinule tunduvalt vähe tähelepanu.
* Ümbritsevad võivad kinnitada, et sageli norib ta sind täiesti põhjusetult.
Aga sina?
* Kui ülemus kutsub sind enda juurde, haarad alati instinktiivselt oma peegli, et veenduda oma heas väljanägemises.
* Suheldes temaga žestikuleerid alati aktiivselt.
* Kui ta tuleb sinu juurde, paned käest ära pastaka ja muud segavad asjad.
* Tema juuresolekul hakkab sul mõnikord palav.
* Kui ta korraldab koosoleku, jood sa rohkem vett kui tavaliselt.
Sinu elukaaslase sõber
* Ümbritsevad arvavad, et sa ei meeldi talle.
* Kui alles tutvusid oma kallimaga, käis ta sageli teil külas, nüüd aga püüab seda vältida.
* Sinu elukaaslane paneb sageli imestades tähele, et viimasel ajal tülitsevad nad sõbraga pisiasjade pärast.
* Õnnitledes sind mingi tähtpäeva puhul, on ta palju kinnisem kui teistega suheldes.
* Kui ta peab viisakusest sind kallistama või kas või kätt suruma, tekib vahepeal tunne, et ta kaalub seda mõnda aega ja teeb sügava hingetõmbe.
Aga sina?
* Kiusad teda üsna tihti.
* Püüad teda oma sõbrannadega kokku viia.
* Ütled sõpradele sageli, et sul on temast kahju.
* Sind ei huvita üldsegi, kas ta tahab sinu seksida. Seda testi teed vaid igavusest.
* Sinu kallim arvab, et sageli solvad tema sõpra.
Sõbranna abikaasa
* Enne sinu sünnipäeva võtab ta aktiivselt osa kingituse valikust ja ostmisest.
* Sinu juuresolekul kallistab ja suudleb sõbranna teda sageli.
* Kui olete suures seltskonnas, norib sõbranna teda tihti ebakohaste naljade või liigse lobisemise pärast.
* Sageli juhtub nii, et peol osutute teineteise jaoks parimateks jutukaaslasteks.
* Ta vaidleb sinu elukaaslasega sagedamini kui teiste meestega.
Aga sina?
* Kuidagimoodi juhtub kogu aeg nii, et vajad tema abi.
* Isegi kui ta tuleb sinu juurde lühikeseks ajaks, mõtled hoolega läbi, mida selga panna ja mida talle söögiks pakkuda.
* Sind huvitavad väga kõik detailid tema ja ta naise tülidest.
* Mõte selles, et sa sõidad tema autos esiistmel ja ta ise juhib autot, tekitab sinus meeldivaid emotsioone.
* Pärast temaga suhtlemist oled tavaliselt oma kallimaga seksides aktiivsem kui tavaliselt.
Naised ja mehed on väga erinevad. Naistel on teravam lõhnataju ning nad kuulevad meestest paremini. Erinevalt töötavad ka sugupoolte aju nägemiskeskused, näitas New Yorgi Linnaülikooli teadlaste uurimus.
Israel Abramov võrdles oma kaastöölistega vabatahtlike meeste ja naiste nägemist.
Kõik katsealused olid vanemad kui 16 aastat. Nende nägemine oli täiesti korras või kandsid nad sobivaid prille ja kontaktläätsi.
Eksperimentides kirjeldasid katsealused neile näidatud esemete värvusi.
Tuli välja, et naised eristasid erinevaid värvitoone ja -varjundeid meestest tunduvalt paremini.
Mehed seevastu tajusid hästi vastandvärvusi ja kontrastide muutumist liikumisel.
Abramovi selgitusel on aju nägemiskeskuses palju meessuguhormoonide retseptoreid.
Meessuguhormoonid kontrollivad nägemisega seotud ajukoore osade lootelist arengut.
Meestel on seepärast nägemiskeskuses 25 protsenti rohkem närvirakke kui naistel.
Sugupoolte erineva nägemise taga ongi testosterooni mõju. Miks selline nähtus on evolutsiooni käigus tekkinud, ei oska teadlased praegu põhjendada.
Kui vanalt ei tohiks naised enam miniseelikuid, tikk-kontsaga kingi, bikiine ega leggingseid kanda? Viimase küsitluse käigus selgus, et selliste riideesemete jaoks on olemas täpsed vanuselised piirangud.
2000 naise seas läbi viidud küsitlus aitas välja uurida, kui vanalt peaks naiste enda arvates loobuma mõnede asjade kandmisest. Enamik naisi on nimelt veendunud, et juba 35-aastaselt ei tohiks miniseelikut kanda.
51-aastased ja vanemad naised peaksid loobuma tikk-kontsaga kingadest, 47-aastaselt kõrge säärega saabastest. 33 on kriitiline vanus toppide ja 34 nahkpükside jaoks. 35-aastaste puhul ei peeta enam sobilikuks nabaneeti.
Millest peaks naised veel loobuma ja kui vanalt?
Bikiinid – 47-aastaselt
Ujumistrikoo – 61-aastaselt
Leggingsid – 45-aastaselt
UGG-saapad – 45-aastaselt
Läbipaistavad pluusid – 40-aastaselt
Pikad juuksed – 53-aastaselt
Hobusesaba(soeng) – 51-aastaselt
Küsitluse läbiviijad toovad välja, et 44 % naistest kahtleb iga päev selles, ega nad ei ole veel liiga vanad ühe või teise riideeseme kandmiseks.
Loe teisi põnevad teemasi SIIT