Ma kuulen igapäevaselt just naistelt küsimust, et miks ei tule ellu seda üht ja õiget?
Minu juurde tulevatel naistel on sageli kolm-neli-viis mehenime kaasas, kas keegi nendest on vähemalt see üks ja ainus, see kes teeb mu lõpuks õnnelikuks?
Esmalt muidugi ikka see mu vana tarkus, et õnnelikuks saad sa ikka ainult ise end elada, mitte ükski mees ei saa sulle pakkuda õnne kui seda ei ole sinu enda sees juba olemas.
Kuidas kutsuda enda ellu armastust? Tegelikult on selleks lihtne valem, võin rääkida enda kogemusest.
Mina ei otsinud armastust, ma olin õnnelik vallaline ja veendunud, et nii see jääbki olema. Mul ei olnud millestki puudust, tähelepanu sain, meessõbrad poputasid mind ja kõik oli minu jaoks kõige paremas korras.
Kevadel veetsin sõpradega koos nädala paastulaagris. Seda viis läbi üks äärmiselt äge ja tark naine, tema nimi on Viigi Viil-Kangur.
Meie paastulaagri ühes “õppetunnis” küsis mu üks sõbranna Viigilt, et kuidas tõmmata oma ellu armastust?
Viigi rääkis, et selleks on üks lihtne mantra, sa pead seda kordama ja end veenma, et just nii see on.
Lause on lihtne: “Ma olen tänulik, et suudan luua suhte, kus mind täidab ja ümbritseb armastus”.
Ja ta ei saanudki seda pähe!
Ja mis oli tulemus?
Kaksteist päeva peale laagrit saabus mu ellu inimene, nagu välk selgest taevast, ning on seda siiani.
Sõbranna on veel ootel.
Loe pikemalt edasi: Krstitimmer.ee
