Läinud nädala laupäev jääb meile alatiseks meelde, sest just siis avaldasite peatselt valitsuse moodustavate koalitsioonipartneritega leppe, mille sisu on pehmelt öeldes jahmatav. Nii ulatuslikke maksutõuse ja juba rahvale lubatu äravõtmist teie valijad ette näha küll ei osanud. Rahvastikuteadlane, professor Ene-Margit Tiit on öelnud, et parim perepoliitika on selline, et midagi ei tohi vähendada, vaid juurde panna.
2022 aasta oli lasterikastele peredele väga kirglik aasta – oli perehüvitiste aasta. Perehüvitiste ümber toimunud debatt lõhestas riiki üsna ulatuslikult. Küll sai vaieldud selle üle, kui kaua tuleks lapsi toetada, kui suures ulatuses tuleks seda teha ja kui ebavõrdne on see ühte ja kaht last kasvatavate vanemate suhtes.
See oli aasta, kus väga paljudele peredele, aga ka poliitikutele tuli üllatuseks, et Põhiseaduses on säte, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Jah, mitmed järjestikused kriisid olid jätnud sügava jälje lastega perede toimetulekule, aga ka laste sündivusele. Lastega pered, rahvastikuteadlased ja eesti rahvusest hoolivad inimesed olid mures. Neelasime alla hulga emasid solvavaid sõnumeid, seda riigi kõrgeimate poliitikute ja avaliku arvamuse kujundajate poolt: alates laste ostmisest, raha naise sisse toppimisest kuni selleni, et kaasaegne haritud ja vastutustundlik naine ei sünnitagi enam lapsi ning seitse aastat tööturult eemale jääva naise puhul on tasuta kõrghariduse andmine riigi raha raiskamine. Mäletate seda kõike, see oli ju alles?
Talusime vaikides kõik need valusad solvangud ära. Kui tuli otsus, saime sellega sõnumi: Eesti naine võib pere planeerimisel arvestada lisaks endale ja mehele ka meie oma riigiga. Eesti riik ootab lapsi ja annab pikaajalise materiaalse toe lasterikkale perele. See tähendab turvatunnet hetkedeks, kui perel on väga raske. Vähemalt saab toidu lauale, vähemalt ei kaota kodu.
Jah, veel vaid kolm kuud tagasi lubasite meile ehk paljude lastega peredele, et toetate meid ja et oma riigi peale saab loota. Tegelikkuses olete andnud aga peredele selge signaali, et riiki ei saa kunagi usaldada, ükski otsus pole garanteeritud täitmiseks. Kolm kuud tagasi ühe vastuhäälega vastu võetud seaduse menetlemisel kinnitati, et raha on leitud ja tagasi seda enam pöörata ei saa. Sama peaminister, sama sotsiaalkaitseminister.
Uues koalitsioonileppes saab kõige valusamalt pihta just keskmist palka teeniv lastega perekond. Ja seda ajal, mil meid räsib läbi aegade kõrgeim inflatsioon, sh toiduainete, esmatarbekaupade, energiahindade ja eluasemelaenude kallinemine. Plaanite ju tõsta ka käibemaksu, mis teeb toidukorvi vähemalt 10 protsenti kallimaks lisaks hindadele, mis juba praegu käivad paljudele meie peredest üle jõu. Samal ajal tõstate tulumaksu, mis alandab perede igakuist sissetulekut. Lubatud maksuküüru kaotamine on vaid illusoorne, sest reaalsuses ei võida sellest kuni 1300 eurost kuupalka teeniv inimene ju mitte midagi. Lisanduvad auto- ja kodualuse maa maks. Lisaks sellele võtate ära perede täiendavad maksusoodustused nii laste kui ka eluasemelaenude intresside pealt, mis täna annavad peredele igakuiselt sadu eurosid pere eelarvesse lisaks. Perede jaoks on need võimaluseks pakkuda lastele inimväärset kasvukeskkonda, võimaldada huviharidust ja klassiekskursioonidel osalemist. Me ei suuda kõike kokku lugeda, milles tuleb uue valitsuse taktikepi all elu koomale tõmmata. Väikeses armsas Eestis ei jää lastega peredele enam alles palju võimalusi end inimesena tunda.
Kas teadsite, et pooled lapsed kogu meie riigis tulevad täna just lasterikkast perest, sõltumata sellest, et neid peresid on riigis üksnes napid viisteist protsenti. Mida see tähendab? Et juba paarikümne aasta pärast peab meie riiki üleval just lasterikkast perest sirgunud laps, kel peaks olema igakülgne õigustatud ootus olla toetatud oma riigi poolt ajal, mil ta seda ise enim vajab. Peredelt ja lastelt toetuste äravõtmine ja homse ees kindlustunde röövimine on täiesti lubamatu ja alatu.
Piinlik on seda siinkohal märkida aga palun ärge unustage, et riik saab eksisteerida ainult maksumaksjate abiga. Maksumaksjaid toob meile aga tänane lastega pere. Pere, kelle ellu soovite tuua määramatust, pettumust ja vaesust. Teda ootab ees vähemate võimalustega elu.
Me ei seisa käsi pikalt ees ega oota riigilt kaastunnet, isegi mitte tasuta ühistransporti või tasuta lasteaiakohti. Me ootame vaid turvatunnet homse ees. Praeguses olukorras on just see kõikuma löönud, sest kolm kuud tagasi antud lubadust on murtud. Murdis selle meie oma riik, keda oleme valmis toetama ja kelle liidrid oleme ise valitsusse hääletanud. Kuid kindlasti mitte sellise ülesandega.
Olete selgitusena öelnud, et riik ei jaksa võetud kohustusi täita ja teete riigi rahanduse korda. Tõesti? Kas võtate siis vastutuse, et olete valitsusjuhina teinud riigile kahjulikke otsuseid oma teadliku valikuna? Väited sellest, et eelarves on suur puudujääk ja seda lappida saab lastega perede arvelt, näivad seda enam väheusutavamad, et alates 1. aprillist tõusis teie enda palk tervenisti 14 protsenti ehk 7303 eurolt 8318 eurole. See tähendab, et võtate igakuiselt vastu enam kui 1000 eurot suuremat ametipalka, aga lasterikkalt perelt, kelle netosissetulek on Statistakaameti andmetel keskmiselt 1500 eurot kuus, soovite 200 täiendavat eurot kuus veel lisaks ära võtta. Te teenite paari kuuga sama palju nagu lastega leibkond terves aastas. Teie palk jääb sõltuma rahandusministeeriumi indeksist, aga lastega perede toetuste indekseerimist peate liialt koormavaks riigile. Mida te sellega Eesti suurperedele sõnatult ütlete?
Väidate, et põhiseaduses on säte, et makse ei tohi panna rahvahääletusele. Seal on aga ka sätted, mis räägivad lasterikka pere erilisest riiklikust hoolest, riigivõimu omavoli lubamatusest ning ka sellest, kuidas perekond tervikuna on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.
Hea peaminister – Eestis elab tänase seisuga 259 338 last, kes kõik koos peredega veel usuvad, et saavad teie kui valitsusjuhi peale loota. Te olete naine, kes on avalikult lubanud hoida meid oma kindlates kätes. Eesti lasterikas pere end täna nii ei tunne.
Ärge vedage meie lapsi alt, sest perede kindlustunde arvelt tehtud vead on pöördumatud ning kord kaotatud usaldust ei taasta enam kunagi. Usaldust saab kaotada vaid üks kord.
Eesti lasterikaste perede nimel,
Aage Õunap
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
