“Hinnad lähevad jätkuvalt üles,” lausus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Pangast laenu saab, inimestel tööd on ja palgad kasvavad.”
Viimasel aastal järsk kinnisvarahindade tõus Tallinnas on paljude pealinlaste koduostu plaani muutnud võimatumaks kui kunagi varem. Turul vaatab vastu defitsiit ning hinnatõus jätkub.
Jätkuvat hinnatõusu julgeb oodata ka Eesti juhtiva kinnisvaraarendaja Endoveri müügijuht Annika Saar. “Alles mõne aja pärast, seda täpset aega on keeruline öelda, toimub hindade stabiliseerumine, aga me ei näe, et hinnad kuskile langeks,” lausus ta.
“Hetkel paar aastat ei ole loota, et miskit muutuks,” ütles majandusekspert Raivo Vare. “See tõus kestab nii kaua küll, ma usun. Hinnad võivad veel kasvada, siis jäävad pidama ning alles hiljem võivad ka natuke hakata alanema.”
Elamispindade hind jookseb palgatõusu eest ära
Võrreldes eelmise aasta sügisega on täna pealinna elamispindade hind keskmiselt 14% kallim. Keskmine brutopalk on tõusnud aastaga aga 6,7%.
Kiirelt kallinenud kinnisvarahindade taga näevad eksperdid inflatsiooni ning hüppeliselt kasvanud nõudlust pealinna korterite järgi. Paistab, et neil, kel raha on, soetavad kinnisvara jätkuvalt ka krõbedamate hindadega.
Võib arvata, et kriisi ajal kogunenud säästud on suundunud kinnisvarasse. Ehk on napsatud raha ka pensionisambast või on paljud järsku jõukaks saanud?
“Viimaste aastate jooksul on tegelikult märkimisväärselt palju Eestis loodud IT firmasid, mis on realiseeritud ühel või teisel viisil. Nende omanikud ja töötajad on saanud päris märkimisväärseid rahasid ja seda korraga. Kuuldavasti on paljuski see raha paigutanud kinnisvarasse,” kirjeldas Vare.
Milliseid hüvesid saavad nautida need koduostjad, kes soetavad endale kõrgema hinnaklassi kinnisvara? Läheme külastame üht südalinna kalleimat müügis olevat korterit – Ambassadori kodu, mille hind on täna rohkem kui 600 000 eurot.
Koduuksel ootab elanikke 126 ruutmeetrine fuajee külalisi tervitava portjee võimalusega. Mitmed liftid viivad otse korteritesse. Liftid on ka autodele. Korterites sees on luksuslik, hoone ajalugu arvestav siseviimistlus ning aktsenti lisavad hinnalised Andro Kööbi maalid ning mis peamine – iga ruum on avar. Seda tagavad korterites kolme meetri kõrgused laed ja kõrged aknad.
“Inimesed, kes siia korteri ostavad, tahavad tunda end koju astudes vabana. Oluline on, et juba esikusse sisse astudes tekiks õhuline tunne, mitte kitsikuse tunne,” tõi välja Endoveri müügijuht Annika Saar.
Krõbedat hinda maksavad kohalikud kliendid
“Meie suureks üllatuseks on valdav enamus kliente me kohalikud kliendid. Keskmine Ambassadori elanik on kuskil 35-55 aastane. Kindlasti ka IT ja tehnoloogia valdkonda tulnud raha soetab kallima kinnisvara ostu,” ütles Saar.
Kuid rääkides tavalisest kinnisvarast, siis nõudlus on suur kõigi korterite järgi, kuid pakkumine ei ole järgi tulnud. Arendajatele valmistavad riski kallinenud ehitusmaterjalid, tarneprobleemid ja ebakindel tulevik ehitussektoris.
Kuid kas ei või olla, et arendajad ei kiirustagi defitsiiti kaotama, müües hea meelega kortereid kõrgete hindadega?
“Nii oleks ilus mõelda, aga meil on arendajate poolne turg väga killustunud. Tallinna arendusturul on 20 suuremat arendajat. See on liiga suur seltskond, et seal teha mingeid kokkuleppeid. Kellelgi saab ikka ahnus võitu ja ta toob oma projekti odavamalt turule. Mingitesse kartellikokkulepetesse ma sugugi ei usu,” leidis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
“See on võib-olla mingi ajutine motivatsioon arendaja poole pealt, aga see ei saa kaua kesta, sest nähes, kui kõrgel on hinnad, tuleb turule üha uusi tegijaid ja nad hakkavad hindu ikka alla suruma,” lisas majandusekspert Raivo Vare.
Kõige kuumem ja tahetum kaup on korterid uusarendustes – ka väiksemad neist maksavad täna pealinnas pigem oluliselt üle 100 000 euro. Esimesteks kodudeks lähevad need pigem harva. Keskmiselt kolmandiku uusarenduste väiksematest 1-2-toalistest korteritest soetavad endale investorid.
