Tarbimislaenude pakkujatele rikkumiste korral määratavate trahvide määr on teenusepakkujate jaoks peenraha ja peaks olema palju kõrgem, ütles finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler. Justiitsminister Lea Danilson-Järg peab praegust järelevalvet niisuguste laenude üle liiga nõrgaks.
Kessler rääkis riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil, kus käsitleti olukorda kiirlaenuturul, et finantsinspektsioon on läbi aastate näinud, kuidas hädasolev klient tegelikult normaalset õigusnõu ei saa. Seetõttu on inspektsioon teinud ettepaneku, et nende juures tegutseks finantsombudsman, kes kannustaks võlgnikke oma õigusi kaitsma.
Teise probleemina tõi ta välja, et teenuse järele valvamiseks kasutatav “tööriistakast” on puudustega.
“Ettepanek on teha rahatrahvide määrad kõrgemaks ja menetlus lihtsamaks,” lausus Kessler, kelle sõnul on igal pool maailmas tavaks, et üht või paari eksinud turuosalist karistatakse väga raskelt ja see on hoiatuseks teistele.
“Meil on selgelt puudu tööriistakastist kõrged rahatrahvid, praegune 32 000 on finantsteenuse puhul peenraha,” tõdes ta ja tõi võrdluseks, et näiteks andmekaitseinspektsioon saab teha trahvi summas 20 miljonit eurot.
Kessler märkis, et panganduses kehtivad regulatiivse kapitali nõuded ehk pank, kes annab välja liiga riskantseid laene, peab tagataskus kogu aeg suurendama summat potentsiaalsete riskide katteks. Pangavälistel krediidiandjatel midagi sellist aga pole.
“Meil kui järelevalvel on küsimus, kuidas me neid heidutame, et nad annaksid laenu vastutustundlikult. Selleks ongi vaja, et oleksid suuremad rahatrahvid, et saadaks aru, et pole mõtet nii vastutustundetult raha anda,” sõnas ta.
Lisaks juhtis Kessler tähelepanu probleemile, et kui krediiditoote müümine on meil üsna reguleeritud, siis juhul, kui asi laenuga halvaks hakkab minema, kukub see nii-öelda pimedasse auku, avalikust regulatsioonist välja. Seda aitaks parandada positiivse krediidiregistri kasutamine, suuremate hoiulaenuühistute muutmine krediidiasutusteks ning inkassoturu senisest suurem reguleerimine.
Ministri hinnangul on järelevalve liiga nõrk
Justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles, et viimastel aastatel on tegevusloata tarbijakrediidi andmise eest karistatud vaid mõnd üksikut isikut. Samas ei saa nõustuda, et kehtiv õigus ei võimaldaks riigil tagada krediidiandjate õiguskuulekat käitumist.
“Kõige olulisem on see, et kui ettekirjutust ei täideta, on võimalik tunnistada kehtetuks krediidiandja või – vahendaja tegevusluba,” lausus ta.
Ministri hinnangul on olemasolevad reeglid küllalt ranged, aga need toimivad ainult siis, kui seda kontrollitakse. Justiitsministeerium on valmis muutma seadusi rangemaks, aga sellest ei ole kasu, kui järelevalve on liiga nõrk.
“Sanktsioone, mis on täna seaduses olemas ja mida on võimalik kasutada, kasutatakse ikkagi väga vähe, tõesti näeme siin järelevalve nõrkust. Selle asemel, et seadust parandada, aitaks väga palju see, kui me järelevalvet tõhustaksime. Need tööriistad on olemas, kasutame neid rohkem,” lausus Danilson-Järg.
Kui inimene ei kasuta võimalust kohtus enda kaitseks midagi öelda, tasuks pikemas perspektiivis tema hinnangul mõelda sellele, et meil oleks teatud kohtuväline menetleja, näiteks finantsombudsman, kelle poole saaks pöörduda.
Inkassofirmad liiguvad inspektsiooni tähelepanu alla
Eelmise aasta seisuga oli Eestis 91 000 isikut, kellel on vähemalt üks maksehäire. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Toomas Auväärt ütles, et see arv on võrreldes 2020. aastaga vähenenud. Samas on 91 protsenti tarbimislaenudega seotud kohtuotsustest tehtud tagaselja, mis näitab, et võlgnikud eelistavad oma probleemide eest ära joosta.
Samas rõhutas Auväärt, et enamik Eesti inimesi maksavad oma laenud tagasi ja tema hinnangul dramatiseeritakse seda teemat mingil määral üle. Probleemi põhjus on tarbimisühiskond, ebamõistlik või üleliigne tarbimine, mis tekitab võlgu ning mingi osa ühiskonnast jääb paratamatult võlgu, ükskõik, kuidas riik ka ei sekkuks.
Rahandusministeeriumil on tarbimislaenude reguleerimiseks mitu plaani. Väljatöötamisel on eelnõu, mille järgi lähevad kõik inkassofirmad, kes tegelevad laenude kokkuostmise ja sissenõudmisega, edaspidi finantsinspektsiooni tähelepanu alla. Eelnõu saab avalikuks ilmselt järgmise aasta alguses ja rakenduks aastal 2024.
Teiseks on kavas luua positiivne krediidiregister, mida justiitsministeerium esialgu ei kooskõlastanud, kuid nüüd ootab rahandusministeerium uut seisukohta.
Kolmandaks peab ka rahandusministeerium vajalikuks finantsombudsmani, kuid esimesel kooskõlastusringil käinud eelnõu jäi riigikohtu toetuseta, sest eelnõu kohaselt oleks ombudsman oma tegevuses jõuline ja saaks teha siduvaid otsuseid, kuid riigikohus soovis, et tegu oleks eelkõige lepitusorganiga.
Neljanda punktina tõi Auväärt välja finantskirjaoskuse parandamise vajalikkuse. Lisaks on veel palju võimalusi, millele mõelda.
“Näiteks Põhjamaades on laenu saamine piiratud öösel ja nädalavahetustel, sa ei saagi õhtul enam laenuavaldust esitada ega laenu kätte. See on üks kaalumiskoht. Teiseks, täna saab mõne minutiga mitmest firmast laenu kätte, kas seda aega peaks pikendama,” nimetas ta kaalumiskohta.
Lisaks tõi Auväärt välja võimaluse keelata kiirlaenureklaamid sotsiaalmeedias ja kohustuse küsida laenusoovijalt pangakonto väljavõtet, samuti võiks kaaluda intressilae allapoole toomist.
Err.ee
