Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel lahendasid kindlustuse lepitajad mullu 293 lepitust, millest 171 lõppes kindlustusseltsi ja kliendi kokkuleppega. Enim kasvas kodukindlustuse, kasko ja reisikindlustuse vaidluste arv. Kõige suurem vaidlusalune summa oli 176 500 eurot ja kõige väiksem 90 eurot.
EKsL-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tekkis möödunud aastal kiire inflatsiooni tõttu uut tüüpi kindlustusvaidlusi. „Kui kodu sai veekahju või tulekahju läbi kahjustada, siis kindlustusandja maksis kliendile ülekandega hüvitise vastavalt kodu taastamise kalkulatsioonile. Kui aga klient viivitas remondi alustamisega paar kuud, siis vahepeal olid materjali ja töö hinnad tõusnud ja remondiettevõte ei nõustunud enam endise hinna eest tööd tegema. Kui klient soovis täiendavat hüvitist, siis kindlustusselts seda ei maksnud, sest remondipakkumise tähtaeg oli möödas ja kodu taastamine kallines kliendi tõttu,“ selgitas Potsepp.
Potsepp soovitas selliste vaidluste vältimiseks alustada kodu remonttöödega viivitamata. „Kindlustusandja peab maksma hüvitise, mille eest saab taastusremondi juhul, kui klient sõlmib lepingu kodu taastamiseks mõistliku aja jooksul peale hüvitise maksmist. Kindlustusandja ei pea kandma taastamistööde kallinemise riski, kui klient remondilepingu sõlmimist tarbetult edasi lükkab,“ ütles ta.
Potsepp soovitas veel oma kodukindlustuse lepingus üle vaadata vastutuskindlustuse kindlustussumma. „Vastutuskindlustuse kindlustusandja hüvitab sinu kodust alguse saanud toruõnnetuse korral naabrite kahju sinu eest, kuid üksnes kindlustussumma ulatuses. Kui kindlustussumma on liiga väike, siis tuleb sul seda ületav kahjusumma ise kinni maksta,“ ütles Potsepp.
2022. aastal esitati 379 lepitusavaldust, mida on 26 protsenti rohkem võrreldes 2021. aastaga. 58 protsenti kindlustuse lepitustest lõppes kokkuleppega. 134 liikluskindlustuse lepitusest lõppes kokkuleppega 75 protsenti. Teiste kindlustusteenuste 159 lõppenud lepitusest saavutati kokkulepe 44 protsendil juhtudest. Keskmine liikluskindlustuse vaidlus käis mullu 5240 euro üle ja teiste kindlustusteenuste keskmine vaidlussumma oli 11 000 eurot.
Inges Kindlustuse juhatuse liikme Lauri Riida sõnul kallines eelmisel aastal ka sõidukite remont. „Keskmine liikluskindlustuse kahju oli 2122 eurot, kallinedes aastaga 163 eurot. Soovitame klientidel täita liiklusõnnetuse digiteade veebis avarii.lkf.ee kohe pärast õnnetust, et vältida hilisemaid vaidlusi avarii asjaolude üle,“ ütles Riit.
Klientide ja kindlustusandjate vahel tekkinud kindlustusvaidlusi lahendatakse EKsL-i juures tegutsevas kindlustuse lepitusorganis ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juures liikluskindlustuse lepitusorganis, mis on riigi tunnustatud kohtuvälised vaidluste lahendamise kogud. Kui osapooled saavutavad erapooletu lepitaja vahendusel kokkuleppe, siis selle täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis on neil õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.
Lisainfo kindlustuse lepitusorganite kohta ning kindlustuse lepitusorgani ja liikluskindlustuse lepitusorgani 2022. aasta aruanne
