Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis kolmapäeva hommikul riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ees esinedes, et tema lootus on vaktsineerimise tõhustamisel perearstidel, kelle abiga saaks tuua süstimise inimestele lähemale.
Erikomisjoni juhi Urmas Reinsalu sõnul on äärmiselt oluline paika panna tegevused, et hoida inimelusid koroonakriisi paisumise tingimustes.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nõustus Reinsaluga, et viiruse levik on kahetsusväärselt kõrge ja eriti seab see surve just haiglaravile. “Kahjuks oleme koos teise Balti riikidega viiruse leviku osas kahjuks Euroopas esirinnas,” ütles Kiik.
Tema sõnul iseloomustab olukorra tõsidust asjaolu, et viimase nädala jooksul lisandus haiglaravile sama palju inimesi, kui eelmise viie nädala jooksul kokku. Nakatumisnumbrites on olnud viimastel nädalatel 20-30-protsendiline tõus. “Praegu on oluline saada see tõus pidama ja siis ka langusesse. Kõige olulisem on kaitsta riskirühmi,” märkis Kiik.
Tema sõnul tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata just neile, kes ei ole kaitsesüsti saanud ja pole ka haigust läbi põdenud. Seetõttu võttiski valitsus teisipäeval vastu täiendavad meetmed. “Minul isiklikult on eeskätt usku meie perearstidesse,” ütles Kiik, lisades, et valitsuse teisipäevane otsus piirata testimisega kaasnevaid hüvesid on eelkõige selge sõnum meile, kes pole veel kaitsesüsti saanud.
Kiik tõdes, et vaktsineerimisplaani pole suudetud täita ehk täiskasvanud vaktsineeritute hõlmatus vähemalt ühe doosiga on praegu 68,3 protsenti, plaanis oli see näitaja 70 protsenti. Siinkohal on Kiige sõnul suur lootus just perearstidel, kelle abiga saaks tuua vaktsineerimise inimestele lähemale.
Kiige sõnul suhtleb ministeerium perearstidega pidevalt ning perearstide hinnangul on mõistlik pakkuda eakatele, et tõhustusdoos tehakse koos gripivaktsiiniga, ja vajalikud doosid on arstidele laiali saadetud. “Kuid hooldekoduses juba koroonavaktsiini kolmandate süstide ja ka gripivaktsiini süstimine käib,” ütles Kiik.
Kiik: senine testimise kord koolides polnud piisavalt tõhus
Kiik märkis, et senine testimise kord koolides polnud piisavalt tõhus ja seetõttu oli vaja kehtestada uus kord.
Alaealiste puhul on eesmärk eeskätt koolides kontaktõppe tagamine ja selleks kiire nakatumise tuvastamine ja lähikontaktsete isolatsiooni suunamine, ütles Kiik.
Kiik märkis, et sellisel kujul testimine, nagu praegu koolides toimub, ehk alguses toimub kiirtest ja seejärel veel ka PCR-test, ei ole see piisavalt tõhus ja operatiivne nakatunu tuvastamiseks ja isoleerimiskes. Seetõttu võttiski valitsus teisipäeval Kiige sõnul vastu otsuse, et lähikontaktsed lapsed peavad kohe jääma koju ja seda seniks, kuni PCR-test on tuvastanud nende puhul nakatumise või mitte.
Masstestimise osas toetab riik, et võiks teha aegajalt laialdasemat testimist, et selgitada välja nakatunuid ja neid koju saata.
“Loomulikult on oluline ka õhupuhtuse tagamine koolides, aga milliseid seadmeid koolid soetav ad, sõltuvad koolidest ja omavalitsustest,” ütles Kiik.
Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks otsuse, mille järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane sooritama PCR testi alates kontakti neljandast päevast ning kuni PCR testi tulemuse teadasaamiseni peab ka haigussümptomiteta õpilane koju jääma.
Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on COVID-19 haiguse läbipõdenud.
Muudatusega laieneb nakkusohutuse tagamise kord ka kuni 12-aastastele õpilastele, kes peavad pärast koolis aset leidnud lähikontakti hakkama tegema PCR testi ja jääma kuni testi tulemuse teadasaamiseni koju. Samas kuna 12-18-aastased ei pea enam pärast COVID-lähikontakti koolis sooritama viivitamatut antigeeni testi, väheneb testide tegemise üldarv.
Kiik: mitmete EKRE poliitikute väljaütlemised on masendavad
Kiik märkis, et mitmete Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikute väljaütlemised koroonakriisis on masendavad.
Küsimusele, miks Kiik pole oma ametist tagasi astunud, kuigi paljud on seda nõudnud, märkis tervise- ja tööminister, et kui vaadata Euroopa kogemust, siis ministri tagasiastumine pole kusagil kriisi paranemist kaasa toonud.
Kiik rõhutas, et koroona leviku puhul pole tegemist poliitilise kriisiga ning seega oleks erakondadel mõistlik kriisi lahendamiseks seljad kokku panna. Kiige sõnul peaksid poliitikud mõtlema, kuidas oma tegevusega aidata kaasa kriisi lahendamisele, ning rünnakud tervishoiutöötajate vastu seda kindlasti pole.
Kiige sõnul on mitmete EKRE poliitikute väljaütlemised koroonakriisis masendavad, kuigi nad peaksid mõistma, et iga poliitiku tegu ja väljaütlemist kriisiolukorras jälgitakse väga pingsalt.
Ühtlasi kinnitas Kiik, et ta ei kavatse minna nädala lõpus Tallinnas korraldatavale süstivastaste meeleavaldusele omapoolseid selgitusi jagama. “Massiüritus, kus on koos palju vaktsineerimata inimesi, pole kindlasti mõistlik,” ütles Kiik, lisades, et tema soovitus on jääda koju ja usaldada tervishoiutöötajaid.
“Teaduspõhist maailmavaadet tuleb aidata edendada,” lisas Kiik.
Kiik: eakate motiveerimise teemaga tuleb edasi minna
Kiik märkis kolmapäeva hommikul riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ees esinedes, et tema hinnangul tuleb edasi arutada, kuidas saaks motiveerida eakaid kaitsesüstimisel.
Varasemalt on Kiik öelnud välja mõtte, et eakatele inimestele võiks anda 100 eurot toetust, kui nad lähevad koroonaviiruse vastu vaktsiinisüsti saada. Teisipäeval täiendavad viirusmeetmed välja hõiganud valitsus aga sellist motivatsioonimeedet ei kehtestanud.
Kolmapäeval kinnitas Kiik, et eakate toetamise osas jätkatakse arutelu, et millisel viisil seda teha. “Printsiibis luua eakatele täiendavaid motivatsioone on õige,” kinnitas Kiik, lisades, et samas tuleb vaadata ka õiguslikke seisukohti.
Eesti Keskerakonna valitsusdelegatsioon esitas nädala alguses koalitsioonipartnerile kuus ettepanekut ühiskonna avatuna hoidmiseks ja vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmiseks. Keskerakonbd paneb ette maksta toetust või hüvitist 100 eurot 60+ inimestele esmase vaktsineerimiskuuri läbimisel või tõhustusdoosi tegemisel.
“Tulemustasu 10 000 eurot igale perearstikeskusele 60+ vanuserühmas vähemalt 80-protsendilise lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatuse saavutamisel. Hooldekodude töötajatele ühe kuupalga ulatuses tulemustasu maksmine, kui hooldekodu töötajate lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus on üle 90 protsendi. Toetusmeede kohalikele omavalitsustele 10-20 eurot iga elaniku kohta, kui on saavutatud 60+ vanuserühmas või täiskasvanud elanikkonnas vähemalt 80 protsenti lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus,” pani Keskerakond ette.
Ühtlasi soovitab Keskerakond luua riikliku vaktsiinikahjustuste fondi koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga ning käivitada vaktsiinitakso pilootprojekt kodus vaktsineerimise edendamiseks.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil tervise- ja tööminister Tanel Kiige ning riigikontrolör Janar Holmiga valitsuse tegevust koroonaviiruse leviku tõrjumisel.
