Kevadiste ilmadega on hispaania teetigu ja mustpeanälkjas liikvele läinud. Selleks, et aednikele tülikate võõrnälkjate rohket levikut ennetada, soovitame võõrnälkjaid ja nende mune aiast korjata ning hävitada juba kevadel.
Võõrnälkjad
Hoogustunud taimekauplemise ja -vahetamise tõttu on Eestisse jõudnud võõrliike, kes ohustavad kohalikke taimi ja loomi ning on tülikateks kahjuriteks aiapidajatele. Taimedega on end sisse seadnud võõrnälkjad, kellest suurimaks ohuks on hispaania teetigu ja mustpeanälkjas.
Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest.
Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui ka munad. Piisab ainult kahest isendist või munakogumist, et liik saaks aias paljunema hakata. Nälkjate arvukusele aitavad kaasa ka niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
Selleks, et nad Sinu aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleks nende ohjamisega tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga
Hispaania teetigu
Hispaania teetigu (Arion vulgaris, Слизень испанский) on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest kiirelt tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Valdavalt taimtoiduline hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.
Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
Tunnused:
Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas – täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm.
Tal puudub koda.
Keha värvus võib olla väga varieeruv alates tumepruunist punakate, oranži, kollakate ja beežide toonideni. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist pisut tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane.
Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.
Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad juba 6 nädala pärast (on võimelised munema). Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
Eestis on registreeritud veel viis teeteo liiki: hall, vööt-, võsa-, mets- ja kollane teetigu. Need kõik liigid on mõõtmetelt oluliselt väiksemad. Mõõtmetelt sarnased on veel kodumaised seatigulased: must-seatigu ja suur-seatigu.
