Teisipäeval, 2. novembril pidas politsei Ida-Virumaal kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse valimisvabaduse rikkumises. Kahtlustuse kohaselt pakuti mitmele Narva elanikule tasuta spaa külastust ja muid hüvesid, eesmärgiga neid mõjutada kohalike omavalitsuse valimistel andma oma hääl konkreetse kandidaadi poolt.
Valimisvabaduse rikkumises esitati kahtlustus 43-aastasele Sergeile, kes valimistel kandideerides mõjutas inimesi enda poolt hääletama. Lisaks esitati kahtlustus 66-aastasele Nataliale, kes koos Sergeiga osales inimeste mõjutamises.
Esialgsetel andmetel pakuti ligi 40 Narva elanikule väljasõitu, mis hõlmas endas giidiga jalutuskäiku pargis, spaa külastust, piknikueinet ja transporti. Seni kogutud tõendite kohaselt rahastas üritust Sergei, kes tegutses omal initsiatiivil ja ilma erakonna või valimisliidu teadmiseta. Väljasõit toimus valimisnädalal ning kahtlustuse kohaselt juhendati inimesi kaasa võtma ID-kaart ja PIN-koodid ning hääletamiseks oli väljasõidule kaasa võetud sülearvuti. Esialgsetel andmetel andsid oma hääle ligi pooled väljasõidul osalenud. Inimestel, kes ID-kaardi või PIN-koodide puudumise tõttu oma häält anda ei saanud, paluti seda teha hiljem valimisjaoskonnas.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepa sõnul kogus politsei valimistele eelnevalt ja valimiste ajal aktiivselt infot võimalike pettuste kohta, niisamuti anti politseile võimalikest rikkumistest teada. „Praegusel juhul õnnestus meil koguda piisavalt tõendeid, et inimesed kinni pidada ja kahtlustus esitada. Esmase info kohaselt on alust arvata, et kogu üritus toimus justnimelt häälte ostmise eesmärgil ning inimestel paluti hääletada kandidaadi ja teiste inimeste juuresolekul. See toimus nagu tehing, kus inimesed maksid väljasõidu eest oma häälega,“ kirjeldas Kübarsepp.
Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Alan Rüütel rõhutas, et seaduse järgi on valimisvabaduse rikkumine juba mistahes hüve lubamine tingimusel, et inimene annab oma hääle lubaja soovitud kandidaadi kasuks või hoopis loobub valimistel osalemisest. „Antud menetluse puhul ei seisne asi aga vaid lubamises, vaid ka juba hüve andmises, kuivõrd inimesed said käia tasuta spaas. Ebaausate võtetega võimu juurde saanud inimene on väga suureks korruptsiooniohuks, mistõttu oli käesoleval juhul äärmiselt oluline reageerida operatiivselt,“ selgitas Rüütel.
Kübarsepp lisas, et ausad valimised on demokraatia alustala ning valimisvabaduse rikkumine tõsine oht. „On äärmiselt oluline, et inimesed oleksid oma hääles vabad ning keegi ei tunneks survestamist anda oma hääl konkreetse kandidaadi poolt. Samuti on lubamatu olukord, kus suurt hulka inimesi mõjutatakse korraga, pärast seda, kui nad on juba saanud hüve ehk tasuta ekskursiooni ja spaa külastuse osaliseks ning nad võivad tunda end ebamugavalt hääletamisest keeldudes,“ sõnas Kübarsepp.
Menetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb valimisvabaduse rikkumist (KarS § 162 lg. 1).
