Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud tuumaenergeetika töörühma raporti arutelul käsitleti kliimaeesmärkide saavutamist, Eestisse tuumaelektrijaama rajamise võimalusi jaohutuse tagamist.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro tõi esile kliimaeesmärkide saavutamise tähtsuse. Taro lisas, et 2030. aasta jätkusuutliku ja keskkonnasõbralikuma majandusmudeli poole liikumisel on oluline jõuliselt jätkata taastuvenergia võimsuste arendamisega ning kehtiv valitsuslepe on määratlenud taastuvenergia ülekaalukaks avalikuks huviks. Samas, pikas plaanis pärast 2040. aastat tuleb mõelda varustuskindluse ja baasvõimsuse tagamisele Eesti pinnal ning tuumaenergeetika on kahtlemata kaalutav võimalus. „Tuumaenergia on raporti kohaselt heitmete mõttes üks kliimasõbralikumaid tootmise viise, samas skaalas tuule- ja päikeseenergiaga.”
Raportis märgitakse, et Eestis on vaja 2030. ja 2050. aasta kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamiseks rajada kiiresti uusi taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsusi. Tuumaelektrijaam Eestis ei valmi ajaraamis, mis võimaldaks sellel panustada 2030. aasta eesmärkide täitmisse. 2050. aasta eesmärkide täitmiseks on lisaks taastuvelektrijaamadele tuumaelektrijaama rajamine üks võimalik lahendus, mis panustaks kliimaneutraalsuse saavutamisse. Oluline on tagada, et tuumaenergiale lootma jäämine ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist. Lisaks tuleb tuumaenergia kasutuselevõtu korral arvestada kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega. Eelkõige tähendab see, et tuumaelektrijaam ja sellega seotud taristu, sealhulgas jäätmete lõppladustuspaik, peavad olema kliimakindlad ja vastupanuvõimelised kliimamuutuste võimalikele süvenevatele mõjudele väga pikaks ajaks.
“Keskkonnakaitse seisukohalt peaks valitav tehnoloogia olema võimalikult väikese mõjuga, mis pakuks madalat süsinikuheite taset ja väikest jäätmete hulka. Eesti peaks hoidma valikud erinevate keskkonnaeesmärkide täitmisele vastavatele energiatootmisviisidele avatuna, et lähikümnenditel oleks võimalik vajadusel neid võimalusi rakendada. Näiteks Soome kaalub pikas perspektiivis väikeste reaktorite kasutamist ka soojatootmisel. Me ei suuda praegu kõiki võimalusi või vajadusi aastakümnete perspektiivis veel täpselt ette näha, samas on Riigikogu kohuseks teha pika vaatega otsuseid,“ ütles Taro.
