Keskkonnaamet on andnud loa raiuda Suurel Munamäel kaitsealuses vööndis neid puid, mis võivad üraskikahjustuse tõttu olla ohuks külastajatele.
Riigikogu maaelukomisjonis arutati esmaspäeval, mida teha Suurel Munamäel asuva kuusikuga, kus üraskid on teinud suurt hävitustööd. Esindatud olid keskkonnaamet ning Võrumaa ja Rõuge valla esindajad.
“Toimus arutelu, millised on lahendused ja kas see pilt jääbki selliseks nagu ta tänasel päeval seal on, sest peab tunnistama ausalt, et see pilt on inimese jaoks trööstitu,” rääkis maaelukomisjoni aseesimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Üraskid järavad kuuski Haanja looduspargi Munamäe sihtkaitsevööndis, mis on range looduskaitse all. See tähendab, et seal ei tohi hukkunud puid koristada, üraskitele püünispuid langetada ega ka noori puid istutada.
Küll aga on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud seal olemasolevate ehitiste hooldustööd, rajatiste püstitamine, kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. See annab võimaluse inimeste liikumisele ohtu kujutavad puud eemaldada.
“Pea paarikümnele puule oleme juba raieteatise väljastanud ja nende osas võib juba täna seda tööd tegema minna,” ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Kõik liikumisrajad vaatame üle ja need puud, mis võivad ohustada külalisi 30 meetri raadiuses teest, siis selle ala puhastame ja kui on soove, siis võime kaaluda kas pärnade või muude puude taasistutamist. Kõigi inimeste ohutus on loomulikult punkt number üks.”
Vakra sõnul on Suure Munamäe kuusiku küsimuses otsitud pikalt kompromissi koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse ja kohalikega Võrumaalt. Tarmo Tamme kinnitusel on kohalikud päri sellise raiega, mille käigus eemaldatakse inimestele ohtu kujutada võivad puud.
Kaitseala muutmine võtaks paar aastat aega
Laiem vaidlusküsimus on Vakra sõnul aga see, kas lasta loodusel teha Suurel Munamäel oma tööd või hakata kunstlikult maastikku kujundama ning teha sellest sisuliselt parkmets. Ta rõhutas, et kaitseala saab seal muuta ainult valitsuse otsusega ning see võtaks paar aastat aega.
“Selleks, et anda luba kõik kuused maha võtta, peame avama sihtkaitsevööndi eeskirjad, aga see on juba vabariigi valitsuse otsusega. Siis on võimalik taas kõikidel kohalikel inimestel avaldada oma arvamust,” selgitas Vakra.
Just selles küsimuses soovib maaelukomisjon kohtuda ka keskkonnaministriga.
“Kas seal peaks olema sihtkaitsevöönd või võiks olla mingi piiranguvöönd, et seal ikka mingi raietegevus saaks toimuda,” arutles Tamm. “Kui Suur Munamägi on sihtkaitsealas, siis seal on igasugune raie piiratud ja loodetakse, et see kõik taastub kunagi looduslikul teel. See on pikk protsess, võtab kusagil 30 aastat, aga turistid käivad seal iga päev ja see visuaalne pilt peaks olema parem, sest turisti jaoks on arusaamatu, mis seal toimub,” rääkis Tamm.
Vakra sõnul saab selles vaidlusküsimuses tõmmata paralleeli niitmisega, kus ühed lasevad heinal pikaks kasvada, et suurendada elurikkust, samas kui teised leiavad, et see pole esteetiline.
“See on põhimõtteliselt sama arutelu, ainult suuremas võtmes. Antud juhul on tegemist 100–150-aastaste kuuskedega, mis on lõpetamas oma eluteed ja nüüd on küsimus, mis saab edasi. Kas inimene peab minema sinna sae ja labidaga ja seda kõike aitama või tegelikult ühel hetkel tuleb sinna lehtmets. Ehk see ajaline horisont on veidi pikem, aga igal juhul loodus taastub,” rääkis Vakra.
Keskkonnaamet jätkab kohtumisi Rõuge valla kohalike esindajatega, samuti on väljatöötamisel üleüldine üraskitõrje kava.
Err.ee
