Igal aastal korraldab Keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristamist riigimaalt. Tänavu tehakse puhtaks neli maalappi kolmes maakonnas: Harjumaal, Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.
„Esimeses järjekorras vastutab oma jäätmete äraveo eest igaüks ise. Kui saastajat ei suudeta tuvastada, siis on koristamine maaomaniku ülesanne,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius. „Paraku avastavad keskkonnainspektorid ikka ja jälle jäätmekuhjasid, mis risustavad loodust. Igal aastal korraldame niisuguste, riigimaal asuvate, selgusetu päritolu ja olulise keskkonnamõjuga jäätmete koristamist,“ ütles Kosenkranius.
Tänavu puhastatakse mööbli- ja muudest olmejäätmetest krunt Tallinnas Fahelmanni tänaval ja ehitusjäätmetest, rehvidest ja muudest, mu hulgas ohtlikest jäätmetest maatükk Harjumaal Vatsla külas. Sajad autorehvid koristatakse ära Põlvamaal Himmaste külas ja olmeprügi ning ehitusjäätmed Lääne-Virumaal Varangu külas. Koristustööd peaksid saama tehtud oktoobrikuuga.
Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on Keskkonnaameti eelarves suurusjärgus 15 tuhat eurot, koristatud jäätmete täpne kogus selguvad pärast tööde lõpule viimist. Viimase 10 aasta jooksul on selliselt koristatud 68 objekti.
Erik Kosenkranius kinnitas, et asjad liiguvad jäätmevaldkonnas viimastel aastatel paremuse suunas ja järjest rohkem inimesi ja ettevõtteid käitub oma jäätmetega vastutustundlikult. „Teadlikkus ja soov keskkonnasõbralikult käituda on paranenud, jäätmejaamad võtavad sorditud jäätmed tihtilugu vastu tasuta ja kolmas sektor on veebilehega kuhuviia.ee teinud jäätmeküsimustes orienteerumise igaühele kättesaadavaks. Ideaalist on olukord veel siiski kaugel. Keskkonnainspektoritel tuli ka eelmisel aastal kirjutada pahatahtlikele prügistajatele välja kümneid trahve ja ettekirjutusi jäätmete koristamiseks, määrata sunniraha,“ rääkis Erik Kosenkranius. „Ikkagi jääb üle mingi hulk prügistatud alasid, kus vastutajat pole võimalik tuvastada. Kui need asuvad reformimata riigimaal, siis koristame kõige olulisema keskkonnamõjuga jäätmeid etteantud eelarve raames ise.“
Trahv füüsilisele isikule võib prügistamise eest ulatuda olenevalt asjaoludest kuni 1200 euroni, juriidilisele isikule kuni 400 tuhandeni.
