“Eesti Õpetajate Streik Võib Venida Nädalateks: Haridussektori Vajadused Esilekerkimas”
Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe, sõnul viitavad viimased märgid sellele, et üldhariduskoolide õpetajate planeerimata lõpuga streik võib kesta märkimisväärselt kauem kui algselt arvatud. Juba esmaspäeva hommikul osaleb streigis 9471 õpetajat, kuid Voltri prognoosib, et osalejate arv võib tõusta üle 20 000 piiri.
Ida-Virumaa õpetajate olukord on unikaalne, kus eesti keele õpetajad teenivad juba 1,5-kordset palka ning venekeelsete õpetajate tööalane ebakindlus hoiab neid streigist eemal. Voltri rõhutas “Vikerhommikus”, et õpetajate streigi peamiseks ajendiks on õpetajaskonna puudujääk, mis seab ohtu Eesti hariduse kvaliteedi lähitulevikus.
Ta selgitab, et kvalifitseerimata õpetajate arvu aastane kasv on murettekitav ja kui hariduse kvaliteedi langusele ei panda piiri, võib see mõjutada riigi majanduskasvu ja maksutulu. Ta kritiseerib valitsust, eelkõige Reformierakonda, kes näivad soovivat näidata ühiskonnas oma võimu, ilma probleemi ulatust tunnistamata.
Voltri toob välja, et kuigi mõned koolid on juba lastevanemaid teavitanud viiepäevasest streigist, on üha sagedasemad märgid, et streik võib venida kauemaks. Ta rõhutab, et streigi kestvus ja selle ajal makstava palga küsimused lahendatakse pärast kokkuleppe saavutamist. Ta peab oluliseks, et õpetajad ja koolijuhtkonnad jõuavad kokkuleppele, kuidas streigi tõttu ära jäänud tundidega toimitakse, kas need tuleb hiljem järgi anda või kompenseerida.
Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on näidanud valmisolekut lahenduste leidmiseks, erinevalt Reformierakonnast, kes Voltri sõnul ei näita üles valmidust probleemi tõsidust tunnistada.
Hoolimata vastasseisust, väljendab Voltri siiski lootust, et kokkuleppele jõutakse ja streik ei veni pikale, tagades, et lapsed saavad naasta haridusteele.
