Midagi pole parata, isegi paljulubavaim tutvus ei pruugi pika ja sügava suhteni viia ning mõni uus tuttav osutub teda tundma õppides suisa ebameeldivaks.
Kas on mingit toimivat lahendust terade eraldamiseks sõkaldest võimalikutl vara? Millised oleks need ohumärgid, mis võimalikult vara hoiatavad, et sellest tutvusest tasuks mööda käia või esimene kohting ka viimaseks jätta?
AmoreMi.ee toimetus murdis pead ja kogus kokku mõne hea soovituse just sel teemal mõtisklejatele. Mida rohkem ennast ja oma suhet järgnevates kirjeldustes ära tunned, seda rohkem tasuks ohumärke tõsiselt võtta. Paranoiliseks muutuda pole vaja, tähelepanelik tasub olla küll!
Ta on kummaliselt kinnine
Kellel meist poleks vahel raskusi enda avamise ja oma käitumise tagamaade selgitamisega! Suhte tulevikuväljavaateid hinnates on kinnisus aga üks selge ohumärk.
Esiteks võib kinnisus takistada teil ajapikku omavahel üha lähedasemaks saamast. Teiseks võib see ka jooksvalt mõnegi pealtnäha süütu olukorra imelikuks muuta.
Eriti halb, kui muidu igati normaalselt käituv kaaslane muutub imelikult kinniseks ja isegi tõrjuvaks, kui tunned huvi suvaliste pisiasjade vastu, mis puudutavad tema minevikku või ka hetkeolukorda. Kus ja kellega ta eile õhtul kokku sai? Kellega ta alatasa telefonis sõnumeid vahetab?
Kui kaaslasel tekib pidevalt raskusi vajadusel toimuva selgitamisega või ta isegi kategooriliselt sellest keeldub, võib siin olla põhjust muretsemiseks. Mille põhjal teievaheline usaldus kasvama peaks, kui sa tunned aina, et ta jätab midagi rääkimata? Kaua üldse saab pimesi usaldada inimest, kes oma käitumist ja selle motiive varjab?
Ta ei näita hoolimist välja
Iga inimene ei tee suuri sõnu ja/või žeste, et oma tundeid välja näidata. Iga inimene ei vaja ka pidevalt puudutamist, suudlemist või muud füüsilist kontakti armsamaga.
Käitumisest võib aga siiski üllatavalt palju välja lugeda: mida ta sinuga koos olles teeb või tegemata jätab. Kui palju ta eemal viibides ise sinuga suhtlemist algatab? Kui palju ta tõesti kuulab, kui sul on midagi olulist öelda? Kas ta eelistab pingelises olukorras eemalduda või üritab asju siluda? Kas tema käitumisest on näha, et ta sulle mõtleb – näiteks teeb vahel üllatuse või paneb lihtsalt käe ümber, kui näeb, et sul on raske? Jne jne jne.
Sellelaadseid märke on palju. Kõigi nende teadlik jälgimine, kogumine ja analüüsimine on kahtlemata ebavajalik ja mõlemale osapoolele väsitav. Aga kui suhe meile tähtis on, kogume neid isegi mitte päris teadlikul tasandil ikka – ja nende põhjal tekib siiski sisetunne, kui tõsiselt ta suhet võtab.
Ta räägib eri aegadel eri asju
Kaaslane näitab hoolimist välja ja tundub sinu suhtes üldiselt avatud? Üks võimalik ohumärk väärib siiski eraldi välja toomist: kui tema jutt samade asjade/olukordade/isikute kohta ootamatult muutub. Ükskord räägib üht, teinekord teist – tuleb tuttav ette?
Kui seda juhtub märkimisväärselt tihti – piisavalt, et seda märkad ja selle üle ajapikku mõtlema jääd –, siis võib olla põhjust muretseda. Igaüks võib millegi suhtes kiiresti meelt muuta, aga kui see pidevalt silma jääma hakkab, tekitab see imeliku tunde. Tõde on lõppude lõpuks tõde ega saa aina muutuda!
Topeltstandardid
“Kohtle teisi, nagu tahad, et sind koheldaks” on suurepärane suhtenõuanne. Paraku tuleb nentida seda kurba tõsiasja, et me kõik eksime selle vastu. Ikka juhtub, et kohtleme lähedast nii, nagu ise ei tahaks koheldud saada. See käib inimeseks olemise juurde ja sellest on raske päris vabaneda, kuigi kindlasti tahaks.
Lubada endale üht ja kaaslasele oluliselt vähem, on aga karm näide topeltstandarditest, milles tasub väga selget ohumärki näha.
Paremal juhul annab see märku viletsast kaaslasest, kes ei oska või taha teisega arvestada. Halval juhul peidab see aga isikut, kes on väga enesekeskne ja kaaslase vastu julm. Kas see on midagi, mida tahad oma ellu pikemaks ajaks?
Ta ei taha teie suhtele nime anda
Teie vahel toimuv meenutab suhet, aga ta ei taha sellele kindlat nime anda ja halvemal juhul keeldub selle üle isegi arutamast? Mõnel inimesel kulub selliste vestlusteni jõudmiseks kauem aega kui mõnel teisel, aga kui teie lähedus muudes aspektides aina süveneb, peaks suhtest rääkimise aeg siiski samuti varem või hiljem kätte jõudma.
Halval juhul väldib ta ka sinu toomist oma sõprade ja pere sekka, ei taha sinu omadega kohtuda jne.
Kui teil koos on väga hea, siis ei pruugi selline vältiv käitumine isegi mõne aja jooksul kahtlustavaks muuta. Aga kokkuvõttes ei suuda keegi märkamata jätta, kui keegi justkui on su ellu astunud ja samas justkui ei ole ka. Ohulipuke kerkis taeva poole!
Kokkuvõtteks
Paranoia ja kõigi uute tuttavate kahtlustamine ei vii kuhugi, aga uue inimese oma ellu lubamist tasub kahtlemata läbi mõelda. Lõpuks on suhtesse astumine üks suurimaid valikuid, mida isiklikus elus teed.
Isegi kui kulutad pikapeale ebasobivaks osutuvale kaaslasele vaid kuu, on see ikkagi pikk periood elust, mida lihtsalt tuulde lasta. Ja kui äpardumisest ongi midagi õppida, siis võib seda teha rutem. Eriti kui lahkuminek peaks (kauakestvaid) probleeme või ühiseid kohustusi kaasa tooma.
