Kas me tahame või mitte, kuid me peame tunnistama – iga asi lõppeb kord! Ükskõik kui palju me ka püüame seda edasi lükata või sellele mõelda, mitte kellelegi ei meeldi lõpud!
Sa ütled hüvasti. Sa ütled hüvasti kõigele sellele, mis on Sulle tuttav ja teada.
Nii Sinu oma. See oli Sulle nii mugav. Siis liigud Sa edasi. Vähehaaval. Alguses roomates, siis käpuli, siis otsid tuge ja ühel hetkel seisad jälle oma kahel jalal. Mis sellest, et Sa lahkud.
Mis sellest, et Sa jätad hüvasti ja see teeb haiget.
Need on inimesed, keda me armastame. Inimesed, kes on osa meist. Nad on alati osake meist. Igavesti!
