Juuli on alati olnud paari minemiseks eelistatuim kuu ning homme kalendrist vastu vaatav kuupäev 22.07.2022 võib kaasa tuua järjekordse pulmasaju. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on käesolev aasta näidanud abiellumise trendi tõusu. Rahvaloenduse lehelt saab näha, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.
Tõenäoliselt saab homme üle Eesti palju pulmakellade helinat kuulda, sest hoolimata sellest, et juuli on alati olnud abiellumiseks kõige populaarsem kuu, võib maagiline kuupäev 22.07.2022 abielude sõlmimiste arvu veelgi rohkem suurendada. Veel on vara öelda, kas homne kuupäev ületab eriti numbrimaagilist kuupäeva 22.02.2022, mil esialgsetel andmetel registreeriti kokku lausa 177 abielu. Esmaste andmete põhjal on sellel aastal n-ö teisel kohal kuupäev 22.06.2022, kui registreeriti „kõigest“ 64 abielu.
Veebruaris kirjutasime statistikablogis, kuidas Eesti abiellujate seas on menukad kuupäevad, mis langevad kokku vastava kuu järjekorranumbriga ja aastaarvuga, nagu 02.02.2022 või 22.02.2022. Rolli mängib ka nädalapäev. Tallinna perekonnaseisuameti andmetel on neil näiteks homseks planeeritud 27 abielu. Kusjuures, 44% kõikidest Eestis sõlmitavatest abieludest sõlmitakse just Tallinna perekonnaseisuametis. Augustis selgub lõplikult, kui palju juuli erilistel kuupäevadel pulmi peeti ja kas see ületas veebruaris abiellunute arvu.
Kuidas on aga üldiselt abiellumiste statistika aastate jooksul muutunud? Rahvaloenduse tulemuste lehelt saab igaüks vaadata, kuidas on muutunud Eesti elanike perekonnaseis viimase 20 aasta vältel. Esmalt selgub, et praegu sõlmitakse vähem abielusid kui 20 aastat tagasi. Samas on just 2022. aasta näitamas taas tõusutrendi: praeguse aasta esimese kuue kuuga on registreeritud juba 2539 abielu. Sarnaseid arve nägime viimati 2007. aastal. Ka Tallinna perekonnaseisuameti andmed kinnitavad abielu järjest suuremat populaarsust: kui selle aasta esimesel poolaastal on sõlmitud 1119 abielu, siis möödunud aasta samal ajavahemikul registreeriti kokku 861 abielu.
Rahvaloenduse andmed näitavad, et 2021. aasta lõpu seisuga on seaduslikus abielus 37,8% kogu rahvastikust. 2011. aastal oli abiellunute osakaal rahvastikust 39,4% ja 2000. aastal 46,5%. Seega, suures plaanis abiellutakse küll aina vähem, kuid suurem abiellumiste arvu vähenemine toimus juba 2000. ja 2011. aasta vahel.
Enim on abiellunute osatähtsus vähenenud 20–35-aastaste seas. Samas on nooremates vanuserühmades väiksema abiellumuse tõttu vähenenud ka lahutatute osatähtsus. 50-aastaste ja vanemate hulgas on lahutatute osakaal 2021. aasta lõpu seisuga aga hoopis suurem kui 20 aastat varem.
2000. aasta rahvaloenduse andmeid praegustega võrreldes ilmneb suur erinevus nende inimeste hulgas, kes ei ole kordagi abielus olnud. Kui näiteks 35–39-aastaste seas oli 20 aastat tagasi 19% neid, kes polnud kordagi abielus olnud, siis 2021. aasta rahvaloendus näitas, et samas vanuserühmas pole abielus olnud lausa 50,3% inimestest.
Möödunud aastal registreeriti kokku 6396 abielu, mis on eelnevast aastast 5% võrra rohkem. Lahutusi oli kokku 2819. Kõige enam pulmi peeti mullu 21. juulil, mil seaduslikku koosellu astus 90 paari.
Tallinna perekonnaseisuametis sõlmivad aina enam abielu ka eri välisriikide kodanikud, kelle osakaal sõlmitud abieludest on Tallinna perekonnaseisuametis keskmiselt 20%. Võrreldes eelmise aastaga on välisriigi kodanike arv suurenenud 3%. Ühes kuus sõlmivad oma abielu keskmiselt 19 eri riigi kodanikud.
Statistikaamet soovib õnne kõigile tänastele abiellujatele!
Tutvu rahvaloenduse lehel, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.
